Artikkel
    • Uudised
    • 31. oktoober 1996 kell 22:00
    Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riigitelevisioonile on vaja toetavat lubamaksu?

    Lubamaks on väga sobilik viis avaliku ringhäälingu finantseerimiseks. Sellega tasuks Eestis kindlasti katsetada. Inimesed tasuvad solidaarselt teenuse eest, mis on oluline riigi ja rahva arenguks. Euroopas on see väga levinud. Ning reklaamirahad tulevad ühiskondlikele vahenditele sageli juurde. Nende osakaal avaliku ringhäälingu tuludest ulatub viiest-kuuest protsendist kuni neljakümneni. Puhtalt lubamaksuga saab Euroopa ringhäälingutest hakkama ainult Suurbritannia BBC.
    Endise NSV Liidu aladel ja Balti riikides ei ole õnnestunud lubamaksu sisse viia. Enamasti toituvad nendes maades kõik avalik-õiguslikud ringhäälingud riigieelarve- ja reklaamirahast. Kuna maksu kehtestamine oleks ebapopulaarne otsus, siis ei julge ükski poliitik seda kehtestada. Meil peaks rakendama lubamaksu üleminekusüsteemi abil, nii et maks järk-järgult kasvaks. Maksu kehtestamine maksab samuti üsna palju.
    Oleme arvutanud, et maksu suurus võiks olla umbes päevalehe aastane tellimishind. Seda makstaks perekonna pealt olenemata sellest, palju on peres liikmeid või televiisoreid.
    Avalik-õiguslik süsteem saab eksisteerida ainult siis, kui on tema toetuseks kõva maks. Teisel viisil avalik-õiguslikku süsteemi finantseerida pole lihtsalt võimalik. Ehk siis otse rahva annetustega, nagu see on olemas USAs nn public TV näol. Niikaua kui ei ole lubamaksu, pole ka avalik-õiguslikku süsteemi.
    On pakutud erinevaid meetodeid, kuidas lubamaksu koguda. Näiteks üks võimalus on elektriaktsiisi kaudu.
    Alati võib opositsioon vastu vaielda, et miks peavad maksma need, kellel televiisorit pole ning kes riigikanalit ei vaata. Kuid Euroopas on need küsimused lahendatud ja soomlased korjavad seda maksu edukalt. Soome Yleisradio saab sellest maksust umbes 4-5 miljardit Eesti krooni aastas.
    Kui ETV peaks lubamaksu küsimuses valitsuse poole pöörduma, siis erakanalid toetavad teda igati. Meie oleme selle ettepaneku teinud juba 1992. aastal, kui Eestis algas konkurentsivõitlus telekanalite ümber.
    Kuid keegi ei söanda seda maksu kehtestada, kuna arvatakse, et seda ei suudeta lihtsalt koguda. Samas ei ole maks suur. Kuskil paarsada krooni aastas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ettevõtja soovitus: kui on raske, siis koonda kohe, mitte ära jää ootama Koondatute arv aina kerkib
Kallas: elektrikatkestuste oht on suur, tarbimist tuleb vähendada
Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Coop Panga juht: paremat tunnet enam olla ei saa
Coop Panga aktsiate avalik pakkumine märgiti 4,2 korda üle. “Et investorid olid valmis meile pakkuma 65 miljonit eurot, seda me tõesti oodata ei osanud, see teeb tunde ikka väga heaks,” jagas panga juht Margus Rink hommikuprogrammis oma emotsioone.
Coop Panga aktsiate avalik pakkumine märgiti 4,2 korda üle. “Et investorid olid valmis meile pakkuma 65 miljonit eurot, seda me tõesti oodata ei osanud, see teeb tunde ikka väga heaks,” jagas panga juht Margus Rink hommikuprogrammis oma emotsioone.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Viisnurk katusel, hirm naha vahel: majaomanikud pelgavad lammutuskäsku "Kes selle eest maksab?"
Enne ja pärast: vaata, kuidas kuulsad hooned ilma punasümboliteta välja näeksid
Ustimenko, Autorollo ja teised: tolmuste kohtutoimikute rivi saab lõpliku punkti Fotolugu paberireformist kohtus
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
„Mitu baleriini mahub Toyotasse?“ ehk suurtoetaja ja teatri koostöö ulatub rahast kaugemale
Sponsori ja toetatava vaheline koostöö ei ole pelgalt raha liigutamine ühest rahakotist teise ning seda ei mõõdeta joonlauaga, leidsid kultuuri erarahastusele keskenduvas saates Amserv Grupi finantsjuht Tõnu Vanajuur ja Rahvusooper Estonia turundusjuht Rein Mikk.
Sponsori ja toetatava vaheline koostöö ei ole pelgalt raha liigutamine ühest rahakotist teise ning seda ei mõõdeta joonlauaga, leidsid kultuuri erarahastusele keskenduvas saates Amserv Grupi finantsjuht Tõnu Vanajuur ja Rahvusooper Estonia turundusjuht Rein Mikk.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.