• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ringhäälinguseaduse muutmine täna arutuse all

    Jaak Allik sõnas, et ringhäälinguseaduses on asju, «mis on vaja pöörata õigetele rööbastele». Ta lisas, et kultuuriministeerium loodab leida avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamisel kompromissi, mis rahuldab nii avalik-õigusliku kui eraringhäälingu esindajaid.
    «Oleks liiga lihtne öelda lihtsalt «reklaam ära!» ning eraldada selle asemel avalik-õiguslikule ringhäälingule raha riigieelarvest -- me oleme selleks liiga vaesed,» sõnas Allik.
    Ringhäälingute liidu esindaja Tõnis Palts ütles, et eraringhäälingute esindajate arvates tuleks avalik-õiguslikku ringhäälingut rahastada ainult riigieelarvest. «ETV struktuur tuleb muuta programmi tootjast avaliku programmikonkursi korraldajaks, samuti tuleb vähendada riigiraadio programmide arvu,» sõnastas ta ringhäälingute liidu seisukoha.
    Seisukohta, et Eesti Televisiooni (ETV) ja Eesti Raadio (ER) finantseerimise allikate hulka ei peaks kuuluma reklaam, on toetanud ka ringhäälingu nõukogu esimees Paul-Eerik Rummo. Rummo pakkus alternatiivse avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimisallikana välja lubamaksu kehtestamise.
    ETV peadirektor Hagi Shein on avaldanud arvamust, et ETV avalik-õigusliku televisiooni ei ole võimalik teha vaatajaskonna poolt nõutaval professionaalsel tasemel vähemate vahenditega kui praegu riigieelarvest taotletavad rohkem kui 80 miljonit krooni, lisaks reklaamist laekuv umbes 40 miljonit krooni.
    Kultuuriministeeriumis täna toimuvale koosolekule on kutsutud Alliku ütlusel muu hulgas ringhäälingunõukogu, ringhäälingute liidu, riigikogu kultuurikomisjoni, justiitsministeeriumi, teede- ja sideministeeriumi, kinoliidu, Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio esindajad ning mõned parlamendiliikmed.
    Tänase arutelu eesmärk on Alliku sõnutsi saada selgust, mida peavad eri institutsioonide esindajad vajalikuks muuta ringhäälinguseaduses. «Tuleb saada selgus, kas osalejate vaadetes on mingisuguseid kokkupuutepunkte või on arvamused n-ö seinast seina,» ütles kultuuriminister.
    Allik märkis, et seejärel tuleb otsustada, kas on vajalik moodustada eri institutsioonide esindajatest koosnev komisjon ringhäälinguseaduse muutmise projekti koostamiseks või on otstarbekam tellida projekt spetsialistidelt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tark planeerija kasvab miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Oliver Kruudal ei õnnestunud pankrotimenetlust Iirimaale viia
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.
Tartu ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnikust ärimehe Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks, kohus leidis, et vaatamata Iirimaal viibimisele asub tema põhihuvide kese Eestis.