17. november 1996 kell 22:00

Tüli Eesti Telefoni kontsessiooni üle

Kuigi Eesti Telefoni juhid on mitmel korral teatanud, et nad pooldavad telefoniteenuste valdkonnas konkurentsi teket, lubavad nad teistel firmadel endaga konkureerida ainult kontsessioonilepingu piires.

Eesti Telefoni võrguteenuste talituse direktori Jaak Ulmani kinnitusel võib Eesti Telefon uute turule tulijatega koostöökokkuleppeni jõuda ainult siis, kui Eesti Telefonile kontsessioonilepinguga antud õigusi ei rikuta. Iga uus tegija peab järgima neid reegleid, mis antud hetkel turul kehtivad, väidab Ulman.

1991. aastal valitsuse ja Eesti Telefoni vahel sõlmitud kontsessioonileping sätestab, et Eesti Telefon peab võimaldama ka teiste operaatorite ühendamist oma võrku. Kontsessioonilepingus on ka kirjas, et kui Eesti Telefonile tehakse ettepanek uue lokaalvõrgu ehitamiseks ja ühendamiseks, kaalutakse seda positiivselt ja heas usus.

Levicom esitas Eesti Telefonile avalduse ühendada Tallinna Kaabeltelevisiooni võrk Eesti Telefoni omaga kaks nädalat tagasi.

Ulmani kinnitusel on nii rahvusliku kui rahvusvahelise kaugside osas antud Eesti Telefonile eksklusiivsed õigused.

«Kui keegi tahab oma võrku ehitada, on ta kohustatud laskma sealsed kõned ka läbi meie võrgu ja maksma täielikult Eesti Telefoni tariifi,» lisab ta. «Kui ta tahab kasumit saada, peab teenuse hind olema meie omast kõrgem.»

ASi Levicom juhatuse esimees Tõnis Palts näeb võimalust pakkuda kaugekõnesid oma võrgus Eesti Telefonist odavamalt. «Kui odavamaid kaugekõnesid pakkuda mõne muu meie teenuse kallinemise läbi, on see võimalik,» väidab ta. «Eesmärk on, et kliendi poolt makstav kogusumma oleks madalam.»

Paltsi kinnitusel saab Tallinna Kaabeltelevisiooni teenus ka seetõttu odavam olla, et sellesse võrku tehtavaid investeeringuid makstakse kinni mitme erineva teenuse abil. Eesti Telefon saab oma raha tagasi ainult ühe teenuse, helistamise pealt, lausub Palts.

Kui Eesti Telefon nõustub oma võrke Levicomiga ühendama, on igal kliendil toas kaks kaabliotsa ja ta saab valida, kumba sideoperaatori teenust kasutada.

Vastavalt Eesti Telefoni kontsessioonilepingule on sidevõrkude vastastikuse ühendamise lepingu sõlmimiseks ja telefoniteenuse pakkumise alustamiseks ette nähtud poole aasta pikkune läbirääkimiste periood. Kui selle aja jooksul üksmeelele ei jõuta, otsustab litsentsi saamise valitsus.

Teede- ja sideminister Kalev Kukk hetkel osapooltele kompromissi pakkuda ei oska. «Mõlemad pooled on vaja ära kuulata, eks siis elu näitab, milliseks kujuneb kompromiss,» ütleb ta.

Kuke sõnul tähendavad kontsessioonilepinguga Eesti Telefonile antud eriõigused, et ühe teenuse pealt saadava kasumiga kaetakse teise teenuse kahjumit. «Kõige magusamalt turuosalt kogutud raha investeeritakse sinna, kuhu keegi teine ei investeeriks,» väidab ta. «Kui keegi tahab osa Eesti Telefoni kasumist omale haarata, tähendab see, et Eesti Telefonil jääb mingi raha saamata ja ühtlasi investeerimata,» selgitab Kukk.

Tõnis Palts ei ole ministriga ühel meelel, et Eesti Telefoni kasum väheneks konkurentsi tekkimisega. «Mida tugevam on konkurents lõppteenuse osas, seda rohkem hakatakse seda tarbima, sest hinnad lähevad alla,» leiab Palts. «Kui ühest võrgust teise helistamine suureneb, ei tähenda see, et Eesti Telefoni tulud väheneksid.»

«Kahtlemata on Eesti Telefoni tulu tänu mobiilside levikule suurenenud,» lausub Palts. «Nüüd on inimesed mobiili abil paremini kättesaadavad ja seetõttu räägitakse telefoniga rohkem.»

Tallinna Kaabeltelevisioon pakub ka Interneti-ühendust, mis hoiab liine väga kaua kinni, lisab Palts. Sealt saame raha nii meie kui Eesti Telefon, sõnab ta.

Samas küsib Palts vastukaaluks sideministrile, kas Eesti Telefonil on üldse vaja lisaraha investeeringuteks. «Nad investeerivad juba klienditeenindusse,» ütleb Palts. «Kliente võiksid teenindada ka erafirmad.»

Riigisiseste kaugekõnedega teenib Eesti Telefon praegu umbes sama palju, kui kulutab, on Eesti Telefoni juhatuse esimees Toomas Sõmera varem öelnud. Rahvusvahelise side kasumi arvelt subsideerib Eesti Telefon tema kinnitusel kohalike kõnede kahjumit.

Praegu ei soovi Sõmera veel läbirääkimiste tulemusi Levicomiga prognoosida. «Ma ei tea, kas Levicom tahab olla eraldi operaator või teha kontsessiooni raames Eesti Telefoniga alltöövõtu korras koostööd,» põhjendab ta. Kontsessioonilepingu kohaselt käib kogu rahvusvaheline side Eesti Telefoni võrgu kaudu, läbirääkimiste objektiks saavad olla vaid kohalikud kõned, lausub Sõmera.

Tõnis Palts on teatanud, et Levicom saabki tegutseda ainult kontsessioonilepingu raames. «Kõik meie võrgust võetud kõned läbivad ka Eesti Telefoni võrgu ja väljuvad sealt,» kinnitab Palts veel kord teadaolevat.

Tema sõnul on põhiliseks läbirääkimiste objektiks, kui palju peab Tallinna Kaabeltelevisioon iga kõne eest Eesti Telefonile maksma. Sellest sõltub, kui palju saadavast tulust võib investeerida teenuse laiendamisse, ütleb Palts.

Jaak Ulman Eesti Telefonist ütleb, et Levicomi juhid pole esimesed, kes on soovinud Eesti Telefoni kõrval oma telefoniühendust pakkuda. Haljalas erastati neli-viis aastat tagasi endine kolhoosivõrk, mis pakub nüüd Eesti Telefonile konkurentsi, teab Ulman.

Haljala abivallavanema Uno Alanurme kinnitusel saab sealse telefonivõrgu abil võtta vaid maakonnasiseseid kõnesid.

ASile Eleks kuuluvas endise Viru kolhoosi telefonivõrgus on ligi 1500 abonenti, lisab ta.

Abivallavanema sõnul ei hõlma kohalik eratelefonivõrk kogu valda. Haljala valla territoorium on 180 km2, võrk katab umbes sadat ruutkilomeetrit, täpsustab ta. Eleksi võrgust helistamisel tuleb tasuda 18 senti minuti eest, soodusajal poole vähem. Eesti Telefoni kohalike kõnede tariif on samuti 18 senti minut.

Erinevalt Haljala firmast on Levicomi prioriteet pakkuda telefonisidet tiheda asustusega piirkondades. «Kui me hakkame pakkuma telefoniteenust, siis võib võrgu väljaehitamisel muutuda prioriteetsemaks Tallinna kesklinn,» ütleb Tõnis Palts.

Praegu on Tallinna Kaabeltelevisiooni võrk välja arendatud peamiselt Õismäel.

Kaablivõrgus telefoniteenuse pakkumine ei ole mujal maailmas eriti levinud, teab Tallinna Kaabeltelevisiooni juhatuse esimees Peep Põldsamm. Sellel on tehnilised, seadusandlikud ja turu hõivatusest tulenevad põhjused, loetleb ta.

«Viimasel viiel aastal on pea kõik kaablivõrgud siiski planeeritud võimalusega pakkuda telefoniteenust,» räägib Põldsamm. Näiteks Prantsusmaal, Ida- ja Kesk-Euroopas ning Beneluxi maades, nimetab Põldsamm. Tavaliste võrkude ehitamine on juba äriliselt mõttetu, lisab ta.

Tõnis Palts kinnitab, et kaabeltelevisioon on näiteks Suurbritannias muutunud riiklikule British Telecomile võimalikuks telefoniteenust pakkuvaks konkurendiks. «British Telecomil on keelatud teatud ajaks investeerida kaabeltelevisiooni, see annab kaablifirmadele investeerimiskindluse,» seletab Palts.

Tallinna Kaabeltelevisiooniga kaabel-TV turul konkureeriva ASi Starman Kaabeltelevisioon ärijuht Indrek Kuivallik kinnitab, et lähema viie aasta jooksul nende võrgus telefoniteenust pakkuma ei hakata, kuigi tehniliselt oleks see võimalik. 60 protsenti Starmani aktsiatest kuulub Rootsi riiklikule telekommunikatsioonifirmale Telia, kes on ka Eesti Telefoni osanik.

Kuivalliku sõnul pakub Starman praegu oma klientidele ainult televisiooniteenust. Plaanis on korterivalve ja soojussõlmede kaugopereerimise teenuse lisamine, valgustab ta tulevikku.

Kaabeltelevisiooniga tegeleva ASi STV asepresident Raivo Mihkelsoo seevastu kinnitab, et nende firma kavatseb lähiajal esitada Eesti Telefonile avalduse sidevõrkude vastastikuseks ühendamiseks ja telefoniteenuse pakkumise alustamiseks oma võrkude kaudu. «Tehniliselt on see võimalik, vastav seade maksab poolteist miljonit krooni,» ütleb Mihkelsoo.

Starman pakub Tallinnas kaabel-TV teenust 30 000 kliendile, STV üle 20 000 kliendile. Tallinna Kaabeltelevisiooni teenuseid kasutab 14 000 klienti, telefoniteenust saaks pakkuda neist 5000-le.

Hetkel kuum