Kohtunik Maie Seppo ütles, et Eesti Raadio esindajad teatasid aegsasti oma taotlusest kohtuistung Rein Veidemanni puudumisel edasi lükata. Ta avaldas aga arvamust, et autorite ühing sellega ei lepi.

Enam kui aasta aega kestnud kohtuvaidluses pole sisulise aruteluni seniajani jõutud. Kalev Rattus avaldas imestust, miks Veidemannil kui riigiteenistujal pole juba kolmandat korda aega kohtusse tulla. Ta ei välistanud, et autorite ühing esitab kohtule taotluse pöörduda Veidemanni sundtoomiseks politsei poole.

Autorite ühing alustas Eesti Raadioga kohtuvaidlust aasta tagasi, nõudes 1995. aastal Eesti Raadios kõlanud helindite esitamise eest autoritasudeks 5,6 miljonit krooni.

Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus märkis, et peab Rein Veidemanni väga oluliseks tunnistajaks, kes ringhäälingunõukogu endise juhina teab Eesti Raadio eelarve kujunemisest ja autoritasude osast selles.

Sookruus väitis, et Eesti Raadio on valmis autoritele rohkem maksma, kuid ringhäälingunõukogu kinnitatav eelarve seab sellele piirid. Tänavu on Eesti Raadio autoritasudeks makstav summa 1,5 protsenti riigieelarvest raadiole eraldatavast summast ja viis protsenti reklaamimüügist ehk 1,2 miljonit krooni.

Sookruus ütles, et Eesti Raadio planeeris järgmisel aastal maksta autoritasudeks kokku 2 mln krooni, kuid riigikogus teisel lugemisel olevas riigieelarve projektis on eraldised Eesti Raadiole jäänud selle aasta tasemele.

Kaks kuud tagasi tegi autorite ühing Eesti Raadiole kompromissettepaneku, vähendades nõutavat summat 1,2 miljoni kroonini, kuid Eesti Raadio ei nõustunud sellega. Eesti Raadio kinnitas, et neil ei ole võimalik juba tasutud 650 000 kroonist rohkem maksta.

Kalev Rattus on öelnud, et Eesti Raadio eelarve sisemine jaotus pole loogiline. 1995. aastal moodustasid Eesti Raadio kulutused valveteenistusele 760 000 krooni ja ringhäälingunõukogule ülalpidamiskuludeks 180 000 krooni, samas kui ligi poole eetriajast katvate autorite loomingu esitamise eest oli ette nähtud 450 000 krooni.