Sadakond aastat tagasi us-kusid eestlased, et saavad maad ja vabadust, kui kolivad Kaukaasiasse või Ukraina steppidesse. Need, kes sellist kauget reisi liiga suureks jalavaevaks pidasid, ootasid Lasnamäe paekaldal valget laeva.

Tänapäeva eestlane on targem. Teab hästi, mismoodi elu lõuna pool välja näeb, ning rajab offshore'i hoopis oma koduvärava taha. Riigikogus esimese lugemise läbinud saarte seaduse eelnõu näeb ette Eesti saartel registreeritud ettevõtete vabastamist tulumaksust. Äripäev loodab, et see mõte ainult paberile ei jää, vaid et seadus ka vastu võetakse.

Eesti saarte majandusolud ei ole just kiita. Rohkem kui tuhandest saarest on asustatud praegu vaid üksteist. Tihti on riik saartel suurim töö ja tellimuste pakkuja. Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi turismitalud ja hotellid on jõudu- mööda püüdnud rikastuda soomlaste, rootslaste ja sakslaste poputamisega üürikese suvepäikese all. Üsna edukalt on läinud ka kalatööstusel. Saarte muud majandusharud siplevad raskustes. Kes pole leidnud välismaiseid investoreid või nishshi välisturul, liigub tasahilju pankroti suunas. Paksu verd tekitab saartel kallis ühendusepidamine mandriga. Paljud saareelanikud käivad nimelt mandril tööl, eelistatult Tallinnas.

Riigikogule pakutud seaduseelnõu kergendaks saarte elu oluliselt ja annaks avaraid võimalusi ka mandri ettevõtetele. Kolmandik Eestist muutuks maksuparadiisiks, kus ettevõtlus hakkaks pulbitsema. Paljud Tallinnas asuvad suured firmad registreeriksid end ümber mõnele Eesti saarele, näiteks Tallinna lähedal asuvale Aegnale. Võimalik on viia saarele peakorter või kantida sinna suurem osa emafirma põhivarast.

Tulumaksu kadudes on kasulik ka tootmine saartele üle tuua. Mandri firmade saabudes paraneb ka saarte infrastruktuur, ühendus ja side mandriga. Saarte asukad saavad tööd, nende sissetulekud kasvavad ning saarte eelarvesse laekub senisest rohkem üksikisiku tulumaksu.

Eesti võrdse vaesuse ma-jandusmõtte isad haaravad neid ridu lugedes kindlasti peast. Kuidas siis nii, et Saaremaal või Manilaiul on ettevõtlus maksuvaba ja Jõgeval mitte? Mandrieestlase hing kisub sellist ketserlust kuuldes kindlasti kadedusest krimpsu. Aga riigieelarve tulud, põhiseadus ja Euroopa Liit?

Need ei ole tõsiseltvõetavad vastuargumendid. Riigieelarve saab üksnes lisatulu, kui saartel ettevõtlus elavneb, sest saartele antavaid dotatsioone saab vähendada. Suurenevad ka riigieelarve laekumised käibemaksust.

Kui rääkida põhiseadusest, siis seal pole öeldud, et Eestisse ei võiks rajada maksuvaba piirkonda. Formaalselt on saarte seaduse näol tegemist regionaalpoliitikaga. Ning see on igati seaduslik. Mis puutub Euroopa Liitu, siis selle raamides on hulgaliselt autonoomseid moodustisi, mis naudivad nii suhetes oma riigi kui ELiga erinevaid majandusprivileege. Näiteks Mani saar, Kanalisaared, Ahvenamaa ja Fääri saared.

Äripäeva arvates on saarte seaduse näol tegemist igati eluterve algatusega, mis on esimene samm ettevõtluse tulumaksu kaotamise teel. Omal ajal pakkus reformierakond välja uue tulumaksuseaduse, mis selle maksu oleks hoobilt kaotanud. Nüüd proovitakse eesmärgini jõuda ringiga. Esmalt ettevõtlusparadiis saartele, siis juba regionaalpoliitika sildi all Kagu- ja Kirde-Eestisse. Kui areng nii jätkub, ei taha keegi varsti leppida anomaaliaga, et vaid Tallinnas peab ettevõte 26% oma tuludest riigile andma.