Riigikogu võttis vastu uue pankrotiseaduse

Senine pankrotiseadus lähtus põhimõttest, et pankrot on õnnetus, mitte kuritegu.

Tõepoolest paljud pankrotid on õnnetused nendele ärimeestele, kes pankrotti sattuvad, nentis Mereste, aga see seisukoht on väär.

Üks osa pankrottidest on esile kutsutud kuritegelikest taotlustest: kui on juba näha, et ettevõte hakkab pankrotti minema, siis laenatakse pankrotti mineva ettevõtte nimel veel suuri summasid, toimetatakse kõrvale kaupu ja materjale jne. Uus seadus teeb Mereste sõnul keeruliseks toimida põhimõttel: kui pankrot nagunii tuleb, siis tuleb selle pealt hästi teenida.

Senise pankrotiseaduse põhiviga oligi Mereste sõnul selles, et ei olnud tõhusaid vahendeid pankrotimeistrite tegevuse vastu võitlemiseks.

Eesti pangaliidu tegevdirektori Viktor Hüti kinnitusel on neile suurimaks probleemiks uues seaduses sätestatud kommertspandiga tagatud nõuete rahuldamine senise esimese järgu asemel neljandas järgus.

«Praegune lõppresultaat meid küll hetkel rahuldab, sest kommertspanti puudutava sätte rakendamine ajatati kuni 1. jaanuarini 2000, aga kindlasti tõstatame me probleemi uuesti.

Kuigi kolme aastaga võib maareform edeneda ja hüpoteegiga tagatud laenude osakaal tõusta, jääb kommertspandi osatähtsus endiselt suureks ja tema neljas nõudejärk ei ole kasulik ei pankadele ega firmadele, kes laenu soovivad,» lausus Hütt.

Pangaliidu andmetel on kommertspandiga tagatud 69 protsenti Ühispanga poolt väljastatud laenudest. Tallinna Pangas on vastav number 50 ja Hansapangas 35.

Samal ajal on hüpoteegiga tagatud 2 protsenti Ühispanga ja 0,1 protsenti Hansapanga poolt väljastatud laenudest.

Vastuvõetud seadus rakendub 1. veebruaril. Samal ajal rakendub 1. jaanuaril kommertspandi seaduse põhjal kommertspandi neljas nõudejärk ning 1. veebruarist peatab vastuvõetud pankrotiseadus selle rakendamise. Kuu aega on kommertspant ettevõtte pankroti korral siiski neljandas nõudejärgus.