• OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • 20.12.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikogu võttis vastu uue pankrotiseaduse

Senine pankrotiseadus lähtus põhimõttest, et pankrot on õnnetus, mitte kuritegu.
Tõepoolest paljud pankrotid on õnnetused nendele ärimeestele, kes pankrotti sattuvad, nentis Mereste, aga see seisukoht on väär.
Üks osa pankrottidest on esile kutsutud kuritegelikest taotlustest: kui on juba näha, et ettevõte hakkab pankrotti minema, siis laenatakse pankrotti mineva ettevõtte nimel veel suuri summasid, toimetatakse kõrvale kaupu ja materjale jne. Uus seadus teeb Mereste sõnul keeruliseks toimida põhimõttel: kui pankrot nagunii tuleb, siis tuleb selle pealt hästi teenida.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Senise pankrotiseaduse põhiviga oligi Mereste sõnul selles, et ei olnud tõhusaid vahendeid pankrotimeistrite tegevuse vastu võitlemiseks.
Eesti pangaliidu tegevdirektori Viktor Hüti kinnitusel on neile suurimaks probleemiks uues seaduses sätestatud kommertspandiga tagatud nõuete rahuldamine senise esimese järgu asemel neljandas järgus.
«Praegune lõppresultaat meid küll hetkel rahuldab, sest kommertspanti puudutava sätte rakendamine ajatati kuni 1. jaanuarini 2000, aga kindlasti tõstatame me probleemi uuesti.
Kuigi kolme aastaga võib maareform edeneda ja hüpoteegiga tagatud laenude osakaal tõusta, jääb kommertspandi osatähtsus endiselt suureks ja tema neljas nõudejärk ei ole kasulik ei pankadele ega firmadele, kes laenu soovivad,» lausus Hütt.
Pangaliidu andmetel on kommertspandiga tagatud 69 protsenti Ühispanga poolt väljastatud laenudest. Tallinna Pangas on vastav number 50 ja Hansapangas 35.
Samal ajal on hüpoteegiga tagatud 2 protsenti Ühispanga ja 0,1 protsenti Hansapanga poolt väljastatud laenudest.
Vastuvõetud seadus rakendub 1. veebruaril. Samal ajal rakendub 1. jaanuaril kommertspandi seaduse põhjal kommertspandi neljas nõudejärk ning 1. veebruarist peatab vastuvõetud pankrotiseadus selle rakendamise. Kuu aega on kommertspant ettevõtte pankroti korral siiski neljandas nõudejärgus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele