- OMX Baltic−0,46%299,89
- OMX Riga−0,07%892,89
- OMX Tallinn−0,55%2 069,75
- OMX Vilnius0,16%1 201,53
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,48%8 817,07
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,18
- OMX Baltic−0,46%299,89
- OMX Riga−0,07%892,89
- OMX Tallinn−0,55%2 069,75
- OMX Vilnius0,16%1 201,53
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,48%8 817,07
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaardid vähendavad sularaha osatähtsust
Rublaajast pärit traditsioonide järgi on sularaha osatähtsus Eestis arveldamisel endiselt suur. Maksekaardid ehk varasema nimetuse järgi plastraha on suutnud siiski asjad mõne protsendi võrra paremuse poole pöörata. BNSi andmetel olid pangad 1996. aasta lõpuks väljastanud 360 000 kohalikku pangakaarti. Kui need pangakaardid jagada ühtlaselt, siis oleks iga neljas Eesti elanik kohaliku pangakaardi omanik.
Krooni kattevara arvestus toob välja kattevara suuruse ja ringlusse lastud sularaha massi. Kõrvutades viimase pooleteise aasta andmeid, märkame, et sularaha mass kattevarast on vähenenud 66 protsendilt 62 protsendile, mis on igati tänuväärne saavutus. Paar aastat tagasi küündis sularaha mass kattevarast isegi 70 protsendini. Kuid arenenud riikide keskeltläbi 10 protsendini on veel pikk tee.
Kohalik maksekaart iga neljanda Eesti elaniku käes pole sularaha osatähtsust eriti vähendanud. See on ka igati loomulik, kuna hinnanguliselt pool pangakaartidest on mõeldud just automaatidest sularaha väljavõtmiseks. Seega on palgaraha kassiiri käest siirdunud rahaautomaati, mis on loomulikult tsiviliseeritum moodus ja suur samm edasi. Sularaha on sedavõrd vähem tarvis, et tervet palka pole vaja sulas kohe välja maksta.
Kaupluses kohaliku (üldse makse-)kaardiga tasumine on märksa problemaatilisem. Isiklikult olen ma segaduses, kuna müüja ei tohiks mingeid numbreid terminaali toksida, sest nii on mind üldrahvalikult instrueeritud. Praktikas toimub asi teisiti: terminaali iseärasuse tõttu peab müüja sisse toksima neljakohalise kaardi numbri (see ei ole PIN-kood). Nii ma ei teagi, keda või mida uskuda.
Kus oleks hädasti tarvis tavalise maksekaardi sobivust, on telefoni- ja parkimisautomaatid. Kuid kuuldavasti maksekaartide väljaandjate mõtted selles suunas liiguvad.
Makse- või kliendikaardid, mille on välja andnud kütuse jaemüüjad, ei lähe kohalike pangakaartide statistikasse. Kuid minu subjektiivse arvamuse kohaselt on just Statoili, Neste, EK ja teiste suuremate kütusemüüjate kaardid aidanud sularahast kõige kiiremini vabaneda. Vaimusilma ette ei tule kauplust või kaubamaja, kus katkematu vooluna makstaks 200--300krooniseid arveid, neist suurt osa makse- või kliendikaardiga.
Kohalike pangakaartidega on tehtud mugavaks sularaha hankimine, ja ilma selleta paljudes kohtades läbi ei saa. Kui samavõrd mugav oleks ka kaupluses, väheneks sularaha osa märgatavalt. Tanklad on tõhusa sammu ses suunas juba astunud. Aga seniks laskis Eesti Pank sel aastal välja uued ja paremad 500kroonised rahatähed.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele