- OMX Baltic0,13%317,43
- OMX Riga0,51%967,54
- OMX Tallinn−0,05%2 203,31
- OMX Vilnius0,22%1 496,05
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,5%10 741,41
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,93
- OMX Baltic0,13%317,43
- OMX Riga0,51%967,54
- OMX Tallinn−0,05%2 203,31
- OMX Vilnius0,22%1 496,05
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,5%10 741,41
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaardid vähendavad sularaha osatähtsust
Rublaajast pärit traditsioonide järgi on sularaha osatähtsus Eestis arveldamisel endiselt suur. Maksekaardid ehk varasema nimetuse järgi plastraha on suutnud siiski asjad mõne protsendi võrra paremuse poole pöörata. BNSi andmetel olid pangad 1996. aasta lõpuks väljastanud 360 000 kohalikku pangakaarti. Kui need pangakaardid jagada ühtlaselt, siis oleks iga neljas Eesti elanik kohaliku pangakaardi omanik.
Krooni kattevara arvestus toob välja kattevara suuruse ja ringlusse lastud sularaha massi. Kõrvutades viimase pooleteise aasta andmeid, märkame, et sularaha mass kattevarast on vähenenud 66 protsendilt 62 protsendile, mis on igati tänuväärne saavutus. Paar aastat tagasi küündis sularaha mass kattevarast isegi 70 protsendini. Kuid arenenud riikide keskeltläbi 10 protsendini on veel pikk tee.
Kohalik maksekaart iga neljanda Eesti elaniku käes pole sularaha osatähtsust eriti vähendanud. See on ka igati loomulik, kuna hinnanguliselt pool pangakaartidest on mõeldud just automaatidest sularaha väljavõtmiseks. Seega on palgaraha kassiiri käest siirdunud rahaautomaati, mis on loomulikult tsiviliseeritum moodus ja suur samm edasi. Sularaha on sedavõrd vähem tarvis, et tervet palka pole vaja sulas kohe välja maksta.
Kaupluses kohaliku (üldse makse-)kaardiga tasumine on märksa problemaatilisem. Isiklikult olen ma segaduses, kuna müüja ei tohiks mingeid numbreid terminaali toksida, sest nii on mind üldrahvalikult instrueeritud. Praktikas toimub asi teisiti: terminaali iseärasuse tõttu peab müüja sisse toksima neljakohalise kaardi numbri (see ei ole PIN-kood). Nii ma ei teagi, keda või mida uskuda.
Kus oleks hädasti tarvis tavalise maksekaardi sobivust, on telefoni- ja parkimisautomaatid. Kuid kuuldavasti maksekaartide väljaandjate mõtted selles suunas liiguvad.
Makse- või kliendikaardid, mille on välja andnud kütuse jaemüüjad, ei lähe kohalike pangakaartide statistikasse. Kuid minu subjektiivse arvamuse kohaselt on just Statoili, Neste, EK ja teiste suuremate kütusemüüjate kaardid aidanud sularahast kõige kiiremini vabaneda. Vaimusilma ette ei tule kauplust või kaubamaja, kus katkematu vooluna makstaks 200--300krooniseid arveid, neist suurt osa makse- või kliendikaardiga.
Kohalike pangakaartidega on tehtud mugavaks sularaha hankimine, ja ilma selleta paljudes kohtades läbi ei saa. Kui samavõrd mugav oleks ka kaupluses, väheneks sularaha osa märgatavalt. Tanklad on tõhusa sammu ses suunas juba astunud. Aga seniks laskis Eesti Pank sel aastal välja uued ja paremad 500kroonised rahatähed.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Tagasi Äripäeva esilehele