8. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Digitaalne vastaja kassetist kiirem

Tänases hinnavõrdluses vaadeldavate automaatvastajaga lauatelefonide kalleim mudel on Tallinna Telefonivõrgu pakutav 2500 krooni maksev Bang & Olufseni Beotalk, mis on üsna väheste kasutamisvõimalustega. B&O Beotalkil on vaid mikrofon, kaugjuhtimis- ja oma tervituste valikuvõimalus. Kõrge hinna taga peitub aga asjaolu, et kõik Bang & Olufseni mudelid tehakse Taani tehases käsitööna.

Odavaim pakkumistes esinev telefon on Telia Kombifazil, mis on samuti kesiste võimalustega lihtne kodutelefon. Telia telefoni pakub Tallinna Telefonivõrk 765, Spider 1280 krooni eest.

Seejuures on Spideris müüdava telefoni standardpaketis 60minutine kassett, Telefonivõrgu mudelis aga 14 minuti pikkune kassett. Mikrokassettide pikkus võib ulatuda viiest minutist kuni kahe tunnini.

Kui Telia on pigem koduvastaja, siis näiteks rohkemate võimalustega Siemens Euroset 832 on korralik firmatelefon, millel ekraan, mikrofon, kõlar, käimasoleva kõne salvestamise ja kaugjuhtimise võimalus. Samuti on sellel digitaalne automaatvastaja, mis on mikrokassetist kiirem ja parema kvaliteediga.

Kui kassett kerib end salvestamiseks kõigepealt õigesse kohta, tekitades pika pausi, mille lõppu ei jõua helistaja tihti ära oodata, siis digitaalne automaatvastaja alustab sõnumi salvestamisega kohe. Samalaadne telefon on ka Dateli pakutav Siemens 835, mis erineb 832st vaid disaini poolest.

Siemensi telefoniga ühes hinnaskaalas on Ericssoni TEL 905, mis võimaluste poolest jääb Siemensile siiski alla -- ei ole sel ekraani, mistõttu ei saa aparaat näidata ka kõneaega, samuti puuduvad lühivalimismälud, salvestada ei saa ka käimasolevat kõnet. Hinnavahe on aga vaid 50 krooni.

Hinnavõrdlustabelis on esindatud ka Panasonicu lauatelefonid, millest KX-T2470-l on peaaegu kõik kasutamisvõimalused olemas. Seetõttu ületab ka hind 2000 krooni. 700 krooni odavamal KX-T2395-l pole ekraani, seega ei ole võimalik näha kõneaega, saabunud teadete arvu jms.

Kuum kaup on müüjate hinnangul digitaalse automaatvastajaga telefon Philips TD 9470, millel on tavapärasest erinev ekraan. Kui enamikul telefonidel on vedelkristallekraan, siis Philipsil on kahe numbri kohaline LED-display ehk valgusdioodlihtne ekraan.

Viimane on tuttav kõigile, kes näinud näiteks kell-raadiot, kus mustal taustal põlevad punased numbrid. Philipsi kahekohaline ekraan näitab teadete salvestamise aega, sissetulnud teadete arvu või teadete üldarvu, samuti annab märku tühjaks saama hakkavatest patareidest.

Telefonidel kasutatav digitaalne numbrinäit tuleb kasuks igaühele, kel palju kaugekõnesid. Kui valida ligi kümnekohaline numbrijada ja seejuures mõelda mõne muu lahendamist vajava probleemi peale, siis on näpuvead kerged tekkima ja numbrivalikut tuleb otsast alata. Tänu numbrinäidule saab eksimust juba poole valimise peal ära hoida.

Numbrinäit pole sugugi ainuke, mida ekraanilt näha on. Mõnelt suurelt tabloolt võib lugeda lühiteateid, nagu «tulen pärastlõunal» või «olen hetkel kinni».

Nagu järgmisel leheküljel olevast võrdlustabelist näha, pole ükski pakutud telefonidest suuteline kõnepiiranguteks. Digitaalvõrgus töötavate telefonide omanikel pole siiski vaja muretseda, kuna Eesti Telefoni pakutava Digipluss-teenuse tellinul on võimalik kaheksaga algavaid numbreid blokeerida.

Kaasaegsetel ja võimekatel telefonidel on automaatvastaja kaugjuhtimisvõimalus. Sellise telefoni omanikul on võimalik teiselt abonendilt -- eeldusel, et sel on toonvalimine -- helistada teatud koodi sisestades oma automaatvastajale ja sellel olevaid teateid kuulata, kustutada jne.

Kaugjuhtimiskoode on kahte tüüpi: kallimatel ja parematel telefonidel on kood ise määratav, mõnedel odavamatel mudelitel on see aga tehase poolt ühekohalise arvuna kindlaks määratud. Viimasel juhul võib kümme korda proovides koodi katse-eksituse meetodil välja peilida.

Võrdlustabelist on näha, et osa telefonide omatervituse võib panna tööle kahes rezhiimis: kui helistajale antakse võimalus jätta oma sõnum, siis on omatervitus lühem. Kui automaatvastaja teatab vaid telefoniomaniku teate, võib see olla pikem.

Kes tahab telefoniga rääkida ja samal ajal paberites tuhnida või arvutil toksida, peaks ostma käed-vabad-süsteemi telefoni, mis on üldiselt standardiks kujunenud. Paslik oleks kontrollida hands-free kvaliteeti. Standard on ka viimase numbri kordus ja lühivalimismälu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum