- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miljoneid neelanud PEPi välistehing
Eesti Panga endise presidendi Siim Kallase abina töötanud Rein-Ivar Kits ja keskpanga ametnik Urmas Kaju olid maasaadikute väitel need mehed, kes kirjutasid alla nn ?veitsi deposiidi lepingule. Riigile kuulunud PEPist ?veitsi panka tehtud rahaülekande järel jäi kadunuks 10 miljonit USA dollarit.
Praeguseni Eesti Pangas töötav Kits peab talle esitatud süüdistusi jamaks ja kinnitab, et poliitikud on avalikkuse ees tema nime teotanud.
Reedel ründas politseiamet eesotsas peadirektor Ain Seppikuga PEPi, et pangast kätte saada ?veitsis asuvat deposiitarvet puudutavad dokumendid, millel on mitme allika väitel lisaks Rein-Ivar Kitsele ja Urmas Kajule ka mõne teise keskpanga juhtivtöötaja allkiri. Siiani pole politseiamet PEPist neid dokumente kätte saanud.
1993. aastal kulutas Eesti kommertspankade uksi juudisoost ärimees Abram Sher, kes pakkus Eesti pankadele hiigelkasumeid, kui nad paigutavad raha teatud ?veitsi panka. Sher pakkus temaga lävinud pankurite kinnitusel kuni sajaprotsendilisi intresse. Tollal tundus pankuritele, et tegu on riskantse tehinguga, kuid tõotatud kasum paistis nii soliidne, et see mäng vääris küünlaid.
Orgi otsa astus ka PEPi tollane juhtkond, eesotsas panga juhatuse esimehe Peeter Vähiga.
PEPist läks ?veitsi 10 miljonit dollarit kehva lepingu alusel, mis vaatamata Soome tippadvokaatide jõupingutustele suurt tagasisaamislootust ei sisenda. Nii kinnitavad pankurid praegu.
Peeter Vähi ütles eile, et ta ei mäleta konkreetseid deponeerimis-tehinguid, kuid neid oli palju ja need käisid kõik tema teadmisel. Samas kinnitas praegu ühes konsultatsioonifirmas töötav Vähi, et ta ei ole Abram Sheriga kunagi kohtunud.
Rein-Ivar Kits ütles, et tema polnud isiklikult teadlik 10 miljoni dollarilise deposiidi kandmisest ühte ?veitsi panka. «Olen jurist ja minu pangandusteadmised pole eriti tugevad,» tunnistas Kits. «Mina tegelen välissuhete korraldamisega ja kümne miljoni dollari suuruse lepingu allakirjutamist keegi mulle ei usalda,» väitis ta.
PEPi juhatuse esimehe Lembit Kitteri sõnul võib raha kaotamise juhtumit kvalifitseerida eelkõige ebaõnnestunud finantsinvesteeringuks, kuid seda võib pidada ka pangapettuseks.
Deposiit ?veitsi pangas moodustas enam kui pool PEPi 238 miljoni krooni suurusest kahjumist, mida Eesti Pank ja valitsus garanteerisid. Kui ?veitsis kaotsiläinud rahast peaks midagi tagasi tulema, läheb sellest 90 protsenti Eesti Pangale ja Eesti valitsusele ning 10 protsenti Ühispangale komisjonitasuks tehtud töö eest.
Abram Sheri õnge läksid lisaks PEPile ka Tartu Kommertspank (TKP) ja Hoiupank. Ärimehe Gunnar Dudkini vangilangemine oli seotud Sheri äripartneri Ivan Podrjat?ikoviga, kes andis Dudkinile üle summa, mille ta oli TKP-le võlgu. Väidetavalt oleks Dudkin pidanud 280 000 USA dollari suuruse summa tagastama TKP-le, mida ta aga ei teinud ja sai karistuseks kolmeaastase vabadusekaotuse.
Hetkel kuum
Sher oli vahendaja ka Hoiupanga majade afääris Helsingis, mis tõi pangale väidetavalt 20--30 miljonit krooni kahjumit.
Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal räägib, et Hoiupank on ebaõnnestunud tehingu juba unustanud ja ei soovi seda pikemalt kommenteerida. Hoiupanga 1995. aasta kasum jäi Taali kinnitusel tagasihoidlikuks just Abram Sheri ja Ivan Podrjat?ikoviga seotud Helsingi majaafääri tõttu. Selle ebaõnnestunud äri otsi tõmbas Hoiupanga juhatuse liige Aare Kilp kokku veel eelmise aasta lõpus.
Eile esitasid maasaadikud riigikogule seaduseelnõu, mille kohaselt saaks Eestile kahjulikke välislepinguid sõlminud isikuid vastutusele võtta. Eelnõu esitamise aeg langeb kokku maasaadikute järelepärimisega.
Maasaadikute järelepärimises seostati nn ?veitsi deposiiti ka mullu toimunud PEPi andmetöötlusosakonna juhataja Aare Tomsoni tapmisega.
PEPi juhatuse esimees Lembit Kitter seda versiooni võimalikuks ei pea. Sama meelt oli ka üks Eesti Panga esindaja.
Lembit Kitteri sõnul on 10 miljoni dollari ?veitsi panka kandmisest teadlike pangaametnike ring tunduvalt suurem. «Siis oleks tulnud kõrvaldada kakskümmend inimest,» ütles Kitter.
Miks pangad liideti? Ain Hanschmidt
Ühispanga juhatuse esimees Põhja-Eesti Panga (PEP) kah- jumite katmine oli Ühispanga ja PEPi liitumise eeltingimus. Ühtekokku 238 miljoni krooni suurune kahjum olid tekkinud Eesti pangandusturu arenemise käigus, kui Ühispank ei olnud
veel PEPi aktsionär. Kahe panga liitmine oli aga oluline eelkõige Eesti pangandussektori stabiilsuse huvides.
Pangad tegutsevad riske sisaldavas keskkonnas ning teenivad riskide võtmise eest ka kasumit. Seega on risk iga panga tegevuse loomulik koostisosa. Suurimat tähelepanu tuleb pöörata laenuriskidele, kuna laenud moodustavad lõviosa panga aktivatest.
Kõigi seni toimunud pangakrahhide Trooja hobuseks on olnud PEPiga sarnased halvad laenud, mis on üleminekuperioodi pärandusena kaasa tulnud. Panga aktivate kehv kvaliteet toob ebameeldivusi mitte ainult juhtkonnale ja aktsionäridele, vaid ka panga klientidele.
Suurema riski puhul on alati väljavaated teenimiseks paremad, kuid pole välistatud ka täielik ebaõnnestumine. Üheks selliseks näiteks on Põhja-Eesti Panga poolt 1993. aastal ?veitsi panka pandud deposiit, millest siiani pole õnnestunud midagi tagasi saada. Näitena võib tuua ka Koit Kaaristu firmale Iris Mineral antud 70 miljoni krooni suuruse laenu ja mitmed Sotsiaalpangast üle tulnud halvad laenud, mida ei ole õnnestunud tagasi saada. Samas tuleb rõhutada, et töö nende tagasisaamiseks käib edasi.
Seega tuleb tähelepanu teravik suunata enam riski kahandavatele aktivatele, et pank oleks võimeline täitma oma kohutusi. Maailma pangandust iseloomustasid möödunud aastal suurte pankade ühinemised, näiteks Mitsubishi ja Tokio Pank ühinesid maailma suurimaks pangaks. Liitumise motiiviks Eestis on ühelt poolt turuosa säilitamine ja kasvatamine, eeldusel, et suuremad pangad on atraktiivsemad; teiselt poolt raskused, mida on võimalik ületada kulude kokkuhoidmise tulemusena.
Suund tööjõukulude kokkuhoiule ja kontorite arvu vähendamisele on eesmärgiks ka mujal maailmas. Lisaks võimaldab nõrgemate pankade liitmine tugevamate külge vältida võimalikke tulevasi pangakriise, mis oli ka Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitmise üks põhjuseid.
Põhja-Eesti Pank on läbi teinud terve seeria ühinemisi ja võtnud üle mitmete teiste pankade vara. PEPi edasise arengu seisukohalt oli olulisem lahendada panga laenuportfelli ajaloolisest iseärasusest ja finantspaigutustest tulenev kahjumi katmine, kuna vaatamata Eesti Panga ja valitsuse poolt antud garantiidele pärssis enam kui 200 miljoni krooni suurune auk PEPi aktivates oluliselt panga arengut. Teatavasti kaotas PEP eelmisel aastal panga edukale saneerimisele vaatamata oma turuosa.
Panga edukust näitab omakapitali tulukus, tootlikkuse piisavus kuludega toimetulekuks ning finantsvõimendus, mis Eesti Ühispanga ja PEPi liitumisel paranesid oluliselt, kui vaadelda mõlemat panka eraldi.
Tugeva panga tekkimine on õigustatud samuti riigi majanduskliima seisukohalt, kuna toob pangandusturule juurde stabiilsust, mida PEPi iseseisvalt jätkamine oleks võinud kõigutada. Pangakrahhidel on kogu majandust raputav mõju ja nende vältimine tagab ka muu majandussektori stabiilse arengu.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele