Kas sooduslaenust on abi?

Kui omanik soovib maja maha müüa, siis soovib ta maja müüa tervikuna. Probleem tekib siis, kui üks selles majas elav üürnik soovib korterit ära osta ja teised ei soovi. Osade kaupa maja müüa ei ole kasulik ei omanikule ega ka ostjale.

Saab muidugi osta korteri mõnda teise majja, kuid on infopuudus ja pole teada, kuhu oleks võimalik korter osta. Laenu küll antakse, kuid ei tea, mida osta. Ega linnaosade valitsused ei kipu eriti lahkelt informatsiooni selle kohta välja andma, mis puudutab tühjalt seisvaid või vabanenud kortereid.

Omafinantseerimine võib probleeme tekitada, aga laenu tagasimaksmise tähtaeg on ka piisavalt pikk.

See laen tekitab võimalu-maluse, et üürnik saab oma probleemid lahendada. Muidugi võivad üürnike nimel hakata esinema ka inimesed, kes üürnikud ei ole, aga kes soovivad samadel tingimustel laenu saada. Oleme sellele mõelnud ja püüdnud kogu asja nii üles ehitada, et see oleks välistatud. See, et üks seadus tuleb ja lahendab kõik asjad, pole võimalik. Laenu andmisega soovitakse pakkuda turuhinnaga võrreldes leebem korteri ostmise võimalus ka nendele, kes elasid tagastatud majas ja ei saanud oma elamispinda EVPde eest erastada. Vaevalt mingi analoogne võimalus kunagi tulevikus üürnikel veel tekib, et riik midagi kinni maksab.

Eks see üürnikele antav laen, üks hädaabinõu muidugi, on parem kui üldse mitte midagi. Laenu võtta saavad üürnikud, kellel on omal mingi algkapital juba olemas. Nendel üürnikel, kes on puruvaesed, sellest laenuvõimalusest eriti mingit kasu pole. Omanike mure on praegu see, et pikendati veel viie aasta võrra tähtaega, mis ei luba omanikel lõpetada üürnikuga üürilepingut. Rendihinnad on aga ikkagi piiratud. Tallinnas näiteks on ruutmeetri piirmääraks kaheksa krooni. Probleem on selles, et näiteks kesklinnas tagastatud majas ei ela üürnikud ise, vaid nad on korteri kümme korda kallimalt edasi üürinud mõnele välismaalasele.