• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,04%7 641,07
  • DOW 30−0,13%51 709,55
  • Nasdaq 0,18%26 465,26
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,69
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,04%7 641,07
  • DOW 30−0,13%51 709,55
  • Nasdaq 0,18%26 465,26
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,69
Ilma suure kärata on Hiina hakanud USA obligatsiooniturul tegutsema sama aktiivselt nagu Jaapan. Statistika kohaselt ostis Hiia eelmise aasta üheksa kuuga USA riigiobligatsioone 12,1 miljardi USA dollari eest, samal ajal kui Jaapan ostis neid 11,6 miljardi eest. Nende erinevus on ainult selles, et jaapanlased eelistavad lühiajalisi võlakirju ja hiinlased pikaajalisi. Kuid just pikaajalistel võlakirjadel on suurim mõju intressimääradele.
Kokku kuulub jaapanlastele 27 protsenti Ühendriikide riigivõlakirjadest ning hiinlastele seni 4 protsenti, kuid nende osa kasvab kiiresti. See sõltub oluliselt nende riikide majanduskasvust: Hiinas on majanduskasv teatavasti kiire ja Jaapanis väga aeglane.
Peale selle oli hiinlaste kaubavahetus ameeriklastega eelmisel aastal 38 miljardi dollarilise ülejäägiga. Osaliselt tänu sellele on Hiinal tekkinud maailma suurim valuutareserv, mis ulatub 105 miljardi USA dollarini.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele