Ilma suure kärata on Hiina hakanud USA obligatsiooniturul tegutsema sama aktiivselt nagu Jaapan. Statistika kohaselt ostis Hiia eelmise aasta üheksa kuuga USA riigiobligatsioone 12,1 miljardi USA dollari eest, samal ajal kui Jaapan ostis neid 11,6 miljardi eest. Nende erinevus on ainult selles, et jaapanlased eelistavad lühiajalisi võlakirju ja hiinlased pikaajalisi. Kuid just pikaajalistel võlakirjadel on suurim mõju intressimääradele.
Kokku kuulub jaapanlastele 27 protsenti Ühendriikide riigivõlakirjadest ning hiinlastele seni 4 protsenti, kuid nende osa kasvab kiiresti. See sõltub oluliselt nende riikide majanduskasvust: Hiinas on majanduskasv teatavasti kiire ja Jaapanis väga aeglane.
Peale selle oli hiinlaste kaubavahetus ameeriklastega eelmisel aastal 38 miljardi dollarilise ülejäägiga. Osaliselt tänu sellele on Hiinal tekkinud maailma suurim valuutareserv, mis ulatub 105 miljardi USA dollarini.
Kuna hiinlased on tegutsenud USA turul jaapanlastest märksa närvilisemalt, siis näevad analüütikud teatud ohtu selles, et kui Hiinal tekib vajadus toetada näiteks Hongkongi dollarit, siis võib ta müüa USA riigi võlakirju korraga suures koguses maha. Ka Hiina ja Taiwani konflikt võib mõjutada USA obligatsiooniturgu ja sellega ka intresse.
Osa eksperte väidab juba ka seda, et kui Pekingil on juba nii suur mõju USA riigivõlale, siis jätab see president Bill Clintonile järjest vähem vabamaid käsi Hiinaga kaubandussuhete arendamisel.
Mõned analüütikud küsivad aga seda, miks on Hiinal vaja luua nii suurt valuutareservi. Sest Peking vajab ju hädasti investeeringuid aegunud infrastruktuuri ajakohastamiseks. DI
Seotud lood
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.