• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 06.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suureneb Hiina mõju Ameerika Ühendriikidele

Ilma suure kärata on Hiina hakanud USA obligatsiooniturul tegutsema sama aktiivselt nagu Jaapan. Statistika kohaselt ostis Hiia eelmise aasta üheksa kuuga USA riigiobligatsioone 12,1 miljardi USA dollari eest, samal ajal kui Jaapan ostis neid 11,6 miljardi eest. Nende erinevus on ainult selles, et jaapanlased eelistavad lühiajalisi võlakirju ja hiinlased pikaajalisi. Kuid just pikaajalistel võlakirjadel on suurim mõju intressimääradele.
Kokku kuulub jaapanlastele 27 protsenti Ühendriikide riigivõlakirjadest ning hiinlastele seni 4 protsenti, kuid nende osa kasvab kiiresti. See sõltub oluliselt nende riikide majanduskasvust: Hiinas on majanduskasv teatavasti kiire ja Jaapanis väga aeglane.
Peale selle oli hiinlaste kaubavahetus ameeriklastega eelmisel aastal 38 miljardi dollarilise ülejäägiga. Osaliselt tänu sellele on Hiinal tekkinud maailma suurim valuutareserv, mis ulatub 105 miljardi USA dollarini.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuna hiinlased on tegutsenud USA turul jaapanlastest märksa närvilisemalt, siis näevad analüütikud teatud ohtu selles, et kui Hiinal tekib vajadus toetada näiteks Hongkongi dollarit, siis võib ta müüa USA riigi võlakirju korraga suures koguses maha. Ka Hiina ja Taiwani konflikt võib mõjutada USA obligatsiooniturgu ja sellega ka intresse.
Osa eksperte väidab juba ka seda, et kui Pekingil on juba nii suur mõju USA riigivõlale, siis jätab see president Bill Clintonile järjest vähem vabamaid käsi Hiinaga kaubandussuhete arendamisel.
Mõned analüütikud küsivad aga seda, miks on Hiinal vaja luua nii suurt valuutareservi. Sest Peking vajab ju hädasti investeeringuid aegunud infrastruktuuri ajakohastamiseks. DI

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele