Maksimumi ja miinimumi tabamine ei allu reeglitele

Millised hoovad käivitavad hinnarallisid? Kas suurte hinnahüpete põhjustel on mingeid ühiseid jooni? Kas suuri kõikumisi on võimalik ette näha? Heites pilgu ÄP üldindeksi liikumisele eelmisel aastal, saab välja tuua viis kõige edukamat päeva.

Veebruari viimasel päeval tegi tollal kümne aktsia hindade põhjal arvutatav ÄP üldindeks 9,66protsendise tõusu rekordilisele 180,36 kroonile. Suure hinnahüppe põhjus oli aastatagusele Eesti aktsiaturule päris iseloomulik -- eelmisel päeval registreeriti Hansapanga aktsiaga suuremahuline tehing turuhinnast madalamal hinnatasemel ja järgmise päeva suur tõus oli tegelikult tõus endisele hinnatasemele. Kommentaatorite hinnangul oli tegemist repo-tehinguga.

Nädala jagu hiljem tegi aktsiaturg eelmise aasta kiireima tõusu nädala arvestuses. ÄP üldindeks tõusis 11.--15. veebruaril 15,7%, 226,95 punktile ja jõudis kevadise hinnatõusu ühte haripunkti. Sellesse perioodi jäi ka 4,6protsendine indeksi tõus 11. veebruaril, mis aasta arvestuses oli neljas tulemus. Kiire tõusu taga oli inimeste teadvusse jõudnud võimalus aktsiaturul kiiresti teenida. Tõusva trendiga liikunud hinnad meelitasid turule järjest uusi ostjaid ja kuna müügisoove nappis, siis hinnad muudkui tõusid. Lisaks oli eelmisel nädalal turule jõudnud uus ja atraktiivne Ühispanga aktsia. Järgmisel nädalal hullumeelne hinnaralli mõneks ajaks pidurdus ja hinnad isegi veidi langesid. Turg lähtus loogikast, et selline ralli ei saa rohkem kesta. Nagu tulevik näitas: sai küll. Soovitus: jälgige hoolega Leedu, Läti ja ka Venemaa aktsiaturgudel toimuvat.