Maksimumi ja miinimumi tabamine ei allu reeglitele
Millised hoovad käivitavad hinnarallisid? Kas suurte hinnahüpete põhjustel on mingeid ühiseid jooni? Kas suuri kõikumisi on võimalik ette näha? Heites pilgu ÄP üldindeksi liikumisele eelmisel aastal, saab välja tuua viis kõige edukamat päeva.
Veebruari viimasel päeval tegi tollal kümne aktsia hindade põhjal arvutatav ÄP üldindeks 9,66protsendise tõusu rekordilisele 180,36 kroonile. Suure hinnahüppe põhjus oli aastatagusele Eesti aktsiaturule päris iseloomulik -- eelmisel päeval registreeriti Hansapanga aktsiaga suuremahuline tehing turuhinnast madalamal hinnatasemel ja järgmise päeva suur tõus oli tegelikult tõus endisele hinnatasemele. Kommentaatorite hinnangul oli tegemist repo-tehinguga.
Nädala jagu hiljem tegi aktsiaturg eelmise aasta kiireima tõusu nädala arvestuses. ÄP üldindeks tõusis 11.--15. veebruaril 15,7%, 226,95 punktile ja jõudis kevadise hinnatõusu ühte haripunkti. Sellesse perioodi jäi ka 4,6protsendine indeksi tõus 11. veebruaril, mis aasta arvestuses oli neljas tulemus. Kiire tõusu taga oli inimeste teadvusse jõudnud võimalus aktsiaturul kiiresti teenida. Tõusva trendiga liikunud hinnad meelitasid turule järjest uusi ostjaid ja kuna müügisoove nappis, siis hinnad muudkui tõusid. Lisaks oli eelmisel nädalal turule jõudnud uus ja atraktiivne Ühispanga aktsia. Järgmisel nädalal hullumeelne hinnaralli mõneks ajaks pidurdus ja hinnad isegi veidi langesid. Turg lähtus loogikast, et selline ralli ei saa rohkem kesta. Nagu tulevik näitas: sai küll. Soovitus: jälgige hoolega Leedu, Läti ja ka Venemaa aktsiaturgudel toimuvat.
Järgmine, aasta kokkuvõttes kolmanda koha vääriline päevane tõus jäi Jaanipäeva eelsesse aega, mil olulisemate aktsiatega kaubeldi juba Tallinna börsi vahendusel. 19. juunil tõusis ÄP üldindeks 6,20%, 283,69 punktile. Siin oli tegemist eelmise juhtumi vastupidise variandiga. Börsi avamisele järgnenud hindade langus jõudis 14. ja 17. juuni eriti kiire kukkumise järel punkti, kus investorites tekkis huvi aktsiaid osta ja aktsiate hinnad tegid hüppe üles. Suveperioodist tingituna jäi investorite huvi siiski pikema tõusu alustamiseks veidi nõrgaks, kuid läbitud madalseisust allapoole pole indeks hiljem enam langenud. Seega, nii nagu ülikiirele tõusule järgneb langus, järgneb ülikiirele langusele tõus.
Aasta kaks viimast rekordpäeva pärinevad sügisesest tõusuperioodist. 26. novembril rallis ÄP indeks päevaga üles 7,42%. Otsese tõuke andis turule Hansapank, kes teatas, et juba kuu aega on panga aktsia noteeritud maailma ühe suurema börsi, Frankfurdi börsi vabaturul. Lisades siia börsil valitsenud üldise tõusumeeleolu, võib tagantjärele tark olles öelda, et nii see ilmselt pidigi minema. Ülikiire tõus lõppes aga taas väikese tagasilangusega, mis siiski uute soodsate uudiste ja ostusurve säilimise mõjul üsna pea uuesti tõusuks pöördus.
Viimane märkimisväärne hinnatõus toimus aasta viimastel päevadel, kui kogu aktsiaturg ootas jõulurahu saabumist, mis kokkuvõttes aga praktiliselt olemata jäi. 17. detsembril tõusis ÄP üldindeks, mis nüüd sisaldas endas juba 12 börsil ja vabaturul kaubeldavat aktsiat, 4,49 %, 468,58 punktile. Hinnahüppe põhjusena pakuti taas valitsenud tõusutrendi mõju, mis meelitas investoreid vastupandamatult investeerima. Rekordpäevale järgnes taas turu mõningane rahunemine.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tipphetkede tabamine on keeruline ja praktiliselt teostamatu. Lihtsam ja kindlasti mõistlikum on mängida trendi peale. Mida maksaks siiski tähele pana, on see, et ekstreemsete situatsioonide korral võib suure tõenäosusega oodata valitseva trendi muutumist.