Rakvere ja Moe piiritusetehas ekspordivad oma toodangut ainult endistesse SRÜ riikidesse. Moe piiritusetehase ekspordimaht oli möödunud aastal 60 protsenti 4,15 miljoni liitri suurusest tootmismahust. Moe piiritusetehase ekspordimaht 48% 3,3 miljoni liitri suurusest kogutoodangust.
RASi Rakvere Piiritusetehas peadirektori Sven Preesi sõnul muudab Venemaal kehtiv määrus piirituse hinna vahendaja jaoks kümnekordseks.
«Sellel aastal ei ole meie tehas eksportinud mitte ühtegi grammi piiritust,» teatas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Prees märkis, et kui asi nii jätkub, töötab Rakvere tehas veel märtsikuus ja seejärel tootmine peatatakse, kuna ladu saab täis.
ASi Moe Piiritusetehas turustusdirektor Toivo Kreen rääkis, et Moe piiritusetehase laoseis on praegu piisavalt hea, et jätkuvalt täiskoormusel toota. «Musta stsenaariumi kohaselt võib aga ka Moe tehas tootmise peatada,» lisas Kreen.
Pressi sõnul saab määruse kohaselt maksudeks makstud raha tagasi kolm kuud pärast seda, kui kaup on jõudnud seaduslikult sihtpunkti või lahkub Venemaa territooriumilt. «Aga see on teoreetiline võimalus. Venemaal on ennegi raha kinni jäänud,» nentis ta.
Kreeni sõnutsi on Venemaa kogu aeg nõudnud piiril kõikide maksude tasumist nii, nagu läheks kaup vabasse ringlusessse ka transiidi puhul. «Seni oli erand ainult raudtee, mis käis erikorra alla ja mille puhul raudtee garanteeris ise tagatise,» märkis Kreen.
Praegu kehtiva korra kohaselt võtab Venemaa makse sõltumata transpordist ja taara liigist. «Kuna piirituse kogused, mis Eestist välja viies transiidina Venemaad läbivad või Venemaale eksporditakse, on suured, siis on ka tagatiseks nõutavate maksude summad sedavõrd suured, et kellelgi kas ei ole seda raha või ei ole ta nõus ehku peale kolmeks kuuks maksma,» selgitas Prees.
Tagatismaksu suurus on 7, 69 ECUd absoluutalkoholi liitri kohta, mis tähendab ümberarvestatult 65 000-liitrise tsisterni pealt üle kaheksa miljoni krooni.
«Selliseid käibevahendeid ei ole meil ega kauba ostjal. «Moe piiritusetehase jaoks tähendab see määrus, et piirituse transiit Venemaa kaudu on hetkel teostamatu,» rääkis Kreen.
Venemaa tolliprobleemidega tegelev konsultatsioonifirma AS Radon Rosvnesterminal president Jevgeni Kondratjev rääkis, et tagatiste probleemi saab lahendada nii, et saadetisele võetakse mõne Vene panga garantii. Venemaal on terve rida panku, kellele Vene toll on andnud volitused transiiti garanteerida, märkis Kondratjev.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas ta nentis, et Vene pank saab garanteerida kaupa vaid juhul, kui on kokku leppinud mõne Eesti pangaga, kes annab garantii Vene pangale juhuks, kui saadetisega midagi juhtuma peaks. «Sellist kokkulepet pankade vahel minu teada veel ei ole,» lausus Kondratjev. Ta lisas, et tema hinnangul tegelevad Eesti pangad selle probleemiga üsna laisalt.
Toivo Kreen sõnas, et tänase seisuga, niipalju kui ta Venemaa tolliorganitega kontakteerumise järgi on aru saanud, ei julge Venemaa tolliorganid enda peale võtta vastutust, et lubada mingil muul moel piiritust sisse vedada.
«Tõenäoliselt ei ole meie partneritel mingit varianti näha. Tuleb lihtsalt oodata otsust, mis reguleeriks seda küsimust,» lausus Kreen.
Nii Sven Prees kui Toivo Kreen märkisid, et alternatiivseid turge piirituse eksportimiseks tehastel ei ole.
Riigikogu on lülitanud mõlemad piiritusetehased strateegiliste ettevõtete nimekirja.
Küsimusele, kas Venemaa seadustega sedavõrd mõjutatavaid piiritusetehaseid on mõttekas riigi omanduses pidada, vastas majandusminister Jaak Leimann, et ta ei ole jõudnud ennast piiritusetehaste asjadesse veel pühendada. Samas avaldas ta arvamust, et riik ei peaks ilmtingimata piirituse keetmisega tegelema.
Rakvere piiritusetehase käive oli mullu 40 miljonit ja kasum 0,2 mln krooni.