Tegemist on Rumeenia neljanda reformikatsega pärast 1989. a revolutsiooni. Range rahapoliitika, kokkuhoidlik eelarve ning strukturaalsed reformid peavad tagama Rumeeniale makromajandusliku stabiilsuse ning rahvusvaheliste finanstinstitutsioonide usalduse. Ühel ajal makromajanduse stabiliseerimisega on kavas käivitada ulatuslikud strukturaalsed reformid.
Reformid algasid seni riiklikult kontrollitud hindade vabakslaskmisega ning valuutaturu piirangute kaotamisega. Aasta lõpuks lubab valitsus vähendada eelarvedefitsiiti mulluselt 12--13 protsendilt 4,5 protsendile SKTst.
Jaanuaris kerkis kuuinflatsioon rekordilisele 13,7% tasemele võrreldes detsembrikuise 10,3 protsendiga, mis võib tänavuse aastainflatsiooni viia 90 protsendile. Pärast kütuse, elektrienergia ja toiduainete hindade vabakslaskmist läinud nädalal kallines näiteks bensiin 50% võrra, kaugsideteenused 80% ning elekter 500%. Siiski loodab valitsus inflatsiooni aasta lõpuks kontrolli alla saada.
Koos makromajanduse stabiliseerimisega näeb valitsuse reformikava ette ulatuslikud strukturaalsed reformid. Peaminister Victor Ciorbea lubab erastada 50 ettevõtet nädalas, sundida ebaefektiivsed riiklikud tööstusgigandid pankrotti ning kaotada varjatud subsiidiumid põllumajandusele (eelkõige keskpangale tagastamata jäetud laenude näol).
«Kui me rakendame kõiki meetmeid üheaegselt -- stabiliseerime makromajanduse, viime läbi erastamise ja restruktureerimise, võime kuue kuu pärast näha esimesi tulemusi,» kinnitas peaminister Victor Ciorbea.
Ciorbea entusiasm on leidnud poolehoidu lääne finantsasutustes. Pärast maratonkõnelusi IMFi ja maailmapanga esindajatega lepiti kokku ligikaudu 1,2 miljardi dollarilises laenusummas.
Sarnaselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega pürib ka Rumeenia aktiivselt lääne organisatsioonidesse. Otsus kiirendada majandusreforme on rumeenlaste hinnangul parandanud väljavaateid jõuda veel NATO rongile, ehkki alliansi laienemise ilmsed kandidaadid on selgunud. Peamise eelisena näeb Rumeenia oma soodsat geograafilist asendit. Ka pole Venemaa Rumeenia liitumise vastu.
Nii olid Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci nädalavahetusel toimunud visiidiga seotud suured ootused, kuna Chirac on varasemates avaldustes toetanud teiste Kesk-ja Ida-Euroopa riikide integreerumissoovi lääne majandus- ja julgeolekustruktuuridega. REUTER-FT
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Viimased uudised
Euroopa kas tõuseb või laguneb Ukrainas
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele