- OMX Baltic0,36%301,09
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,29%2 074,65
- OMX Vilnius0,64%1 210,13
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,32%8 795,34
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic0,36%301,09
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,29%2 074,65
- OMX Vilnius0,64%1 210,13
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,32%8 795,34
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Salaviin on kuum kaup
Liviko on teinud korduvalt majandus- ja rahandusministeeriumile ettepanekuid muuta valitsuse 22. juuni 1995 määrust, millega erikonfiskeeritud alkohol ja tubakatooted antakse Livikole käitlemiseks.
Liviko kommertsdirektor Peeter Pallo on seisukohal, et riik ei saa oma funktsioonide täitmist panna kohustuseks erastatud aktsiaseltsile. Kuigi enamik Liviko aktsiatest kuulub praegu riigile, müüdi 5 protsenti aktsiaid eelmisel aastal avaliku müügi teel EVPde eest väikeinvestoritele.
Erikonfiskeeritud alkoholi hoiustamisele kulutab Liviko aastas ligi miljon krooni. See takistab Livikol ka eurostandardi taotlemist, selleks et suurendada oma eksporti. Eurostandard ei luba toiduainetetööstuses kahtlase väärtusega vedelikke käidelda.
Liviko tootmisdirektori Urve Väli sõnul on ettevõtte ladudes 330 000 liitrit erikonfiskeeritud alkoholi, mille kohta langetatava kohtuotsuse järel saab alustada selle töötlemist. Lisaks on Liviko mahutitesse valatud ligi 40 000 liitrit alkoholi.
Väli sõnul on salaalkoholi vastu huvi tundnud aktsiaseltsid Leios, Flora Kommerts ja Orto, kes on tema sõnul avaldanud soovi hakata konfiskeeritud alkoholi kasutama tarbekeemiatoodete valmistamiseks.
ASi Flora Kommerts peadirektor Elmar Kruusma kinnitab, et nende firma on salapiirituse töötlemisest huvitatud. Mõned aastad tagasi alanud alkoholi hinna ja aktsiisimaksu tõus tingis Kruusma sõnul selle, et Flora lõpetas kohalikust alkoholist lõhnavee ja muude parfümeeria- ning kosmeetikatoodete valmistamise.
Erikonfiskeeritud alkoholi tahab Flora kasutada aknapesuvahendite, samuti auto- ja nõudepesuvahendite tootmiseks.
Kruusma sõnul on Flora nõus tolliametiga kokku leppima ka ladude kasutamises. Ta ei näe tolliga otsesuhtlemises mingeid probleeme, leides, et kõiges on võimalik kokku leppida.
Flora Kommertsi arendusjuht Arne Luhalaid lisab, et läbirääkimistel Livikoga on neile pakutud peamiselt salaviina, kuid Flora on huvitatud ainult salapiiritusest. Piirituse kogus, mida Flora vajab, on Luhalaia sõnul samas Liviko ladudes oleva salaviinaga võrreldes väikene.
ASi Leios juhatuse esimees Peeter Annilo ütleb, et salaviina töötlemiseks vajalikku litsentsi nende ettevõttel pole. Ta lisab, et Leiosel on huvi alkoholi töötlemise vastu ka vaibunud.
Leios kavatses erikonfiskeeritud alkoholi kasutada autode klaasipesuvedeliku valmistamiseks, kuid siis leiti, et vajalik turg selleks puudub.
Hetkel kuum
Soome ja Rootsi tolliametid on seni kogu oma konfiskeeritud alkoholi hävitanud.
Märtsi alguses teatas Rootsi tolliteenistuse pressiesindaja Börje Enocksson, et toll on teinud ühele tarbekeemiafirmale ettepaneku osta salaviin kokku klaasipuhastusvahendite tootmiseks.
Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu tõdeb, et ka Eesti tollil poleks midagi selle vastu, kui keegi võtaks erikonfiskeeritud alkoholiga tegelemise, kaasa arvatud transpordi enda peale. Ta ei näe mingit ohtu selles, kui salaviin suunatakse Liviko asemel mõne teise aktsiaseltsi käsutusse, eelduseks on tema sõnul kindel leping konkreetse firmaga.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele