• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,42%5 998,18
  • DOW 300,59%43 988,67
  • Nasdaq 0,04%19 276,95
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,59
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,42%5 998,18
  • DOW 300,59%43 988,67
  • Nasdaq 0,04%19 276,95
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,59
  • 18.03.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väärtpaberiturg püsis rahulik ja stabiilne

Ülemöödunud nädala kiirele tõusule järgnenud kasumivõtmine, mis tõi aktsiate hinnad alla, ei kestnud kuigi kaua ja juba kolmapäeval pööras turg uuesti vaikselt tõusule. Kõikumised jäid siiski suhteliselt tagasihoidlikuks ja ka börsi päevakäibed püsisid stabiilselt 40--50 mln kr ümbruses. Tundub, et turg on saavutanud hetkel teatava tasakaalu, kus turu osalised paistavad mõtlevat enam-vähem sarnaselt. ÄP üldindeks tõusis reedel 672,68 punktile (nädalaga +0,28%) ja pangasektori indeks 732,48 punktile (+1,14%).
Turu hetke suurt stabiilsust iseloomustab kasvõi see, et turg ei reageerinud kuidagi väikesele poliitilisele rabelemisele. Muidugi pole Eesti aktsiaturg kunagi olnud poliitiliste sündmuste suhtes eriti tundlik -- investorid paistavad uskuvat Eesti stabiilsusse. Mida suuremaks muutub aga välisinvestorite osa, seda suuremat kaalu hakkavad taolised sündmused omama, sest enamik välisinvestoreid ei suuda reeglina süveneda iga üksiku ettevõtte fundamentaalnäitajatesse. Välisinvestorite jaoks jäävad palju enam kõlama poliitilised ja makromajanduslikud liikumised.
Lühiajaliseks jäi ka Tallinna Panga taas huviorbiiti tõstnud uudise mõju. Suuremate pankade ettevaatlik suhtumine Tallinna Panka ja tema aktsiasse tõi aktsia hinna Tallinna börsil teisipäeval taas korraks alla 60 kr taset. Hind tõusis üsna kiiresti taas üle 60 kr taseme, stabiliseerudes kolmapäeval 61 kr ümbruses. Reedel lõpetas Tallinna Panga aktsia 60,65 krooni tasemel (nädalaga -2,96%).
Nädala lõpus sai teatavaks, et Tallinna Pank otsustas palju kära ja segadust tekitanud laevalaenust loobuda, müües selle kunagisele tütarettevõttele Talinvest. Tallinna Panga jaoks lõppes nn süllekukkunud projekt 10 mln kroonise kahjumiga. Panga nõukogu esimehe Guido Sammelselja sõnul tehtud 87,3 mln kroonist kasumiprognoosi muuta ei kavatseta. Kui suurt mõju aktsiale see teade avaldab, on raske prognoosida. Kõik maaklerid olid aga ühel nõul, et tegemist on igal juhul hea uudisega ja aktsia hind peaks tõusma.
Esimest korda sel aastal ei olnud nädala enimkaubeldud aktsia Hansapanga aktsia. 54 mln kroonine nädalakäive kindlustas selles arvestuses esikoha Hoiupanga aktsiale. Aktsia hind püsis kogu nädala stabiilselt 101--108 kr piires. Reede õhtul sulgus aktsia 106,25 kroonil, kindlustades eelmise reedega võrreldes 0,95protsendise tõusu.
Hansapank kirjutas reedel alla 100 mln Saksa margase rahvusvahelise sündikaatlaenu lepingule. Kui hansapankuritel, kes vahepeal kurtsid korralike laenuprojektide vähesuse üle, õnnestub saadud laen soodsalt teenima panna, peaks see andma päris korraliku lisateenistuse.
Oluline uudis tuli Tallinna linna eelarveraha paigutamise kohta, kus lõppvooru jõudsid kaks suurimat kommertspanka -- Hansa- ja Ühispank. Üks neist pankadest saab arvestada umbes 2 miljardi kroonise rahasüstiga, mille otstarbekal haldamisel võib pank samuti arvestada päris korraliku teenistusega.
Hansapanga aktsia tõusis nädalaga 1,57% ja sulgus reedel 216,08 kroonil. Helsingis lõpetas Hansapanga aktsia reedel 80 marga (214,4 kr) tasemel (nädalaga -2,44 %). Ühispanga aktsia lõpetas Tallinna börsil reedel 44,9 kr tasemel, tõustes nädalaga 1,58%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele