Bürookombain kontorit üle ei kuhja
Bürookombain sisaldab endas kuni kuut erinevat kontorimasinat. Tavapärasena on selles faksi, printeri, koopiamasina, skanneri, telefoni, vahel ka automaatvastaja funktsioon. Nii rahuldab seade mitmeid väikefirmas ette tulevaid vajadusi. Ühes kestas mitut seadet ja vaid ühte juhet omades õnnestub kontorit säästa masinate ülekuhjamisest ja juhtmete rägastikust.
Ka tehniliselt on seadmes leitud sobiv lahendus: kui laserprinter suudab trükkida 300 dpi, siis on kombainis ka vastava võimsusega skänner ja võimsamat pole vajagi.
Bürookombainide peamine hinnaerinevus tuleneb sellest, kas nad baseeruvad tindiprits- või lasertehnoloogial.
Kallima laserkombaini trükikvaliteet on üldjoontes parem. Erinevused ei ole eriti suured, kui tindipritskombaini puhul on teravus piisav ja tint hea. Kui aga taustaks on värviline paber ja ka kujutist tahetakse värvilisena saada, siis on tindiprinteringa tulemust raske saavutada. Sellise töö puhul on laserprinter parem.
Kui on kindlaks tehtud, millise tehnoloogia ja hinnaklassiga seadet ostma hakatakse, siis tuleb arvestada parameetreid, millest lähtutakse igasuguse kontoritehnika ostul. Parema kvaliteediga tulemus saavutatakse suurema resolutsiooniga aparaadi puhul. Keskmine resolutsioon on ca 300 dpi-d. Suurem resolutsioon tuleb kasuks nendele, kel on vaja trükkida graafilist materjali.
Resolutsioon osutub oluliseks ka skaneerimisel. Sellest oleneb, kui hea kvaliteediga pilt arvutisse saadakse.
Oluline on mälu, mida peaks paarikümne lehe jagu kindlasti olema. Seda juhuks, kui paber saab otsa, aga sellekski, et printerisõlme hõivatuse korral ükski faks kaduma ei läheks.
Saatmise juures on mälu kasulik siis, kui teie faks ei lähe läbi. Siis ei pea te uuesti pabereid läbi faksi laskma, vaid saate kasutada mälus olevat koopiat.
Paberikasseti maht kõigub enamasti paarisaja lehe ümber ning üldjuhul on lisakassette juurde ostes mahutavust võimalik laiendada. Nii on näiteks Konica 7310 baashinna sees 250 lk paberikassett, kuid mahtu on võimalik laiendada 500 leheküljeni, või Ricoh 3700L, kus 250 lehekülje asemel on võimalik 600leheküljeline kogumaht saavutada.
Bürookombaini saab kasutada koopiamasinana, ehkki see omadus on olemas ka igal tavalisel faksil. Mõned mudelid suudavad kopeeritavat ka suurenda ja vähendada. Kopeerimise kiirus sõltub üldjuhul paljuski trükkimise kiirusest, kuna tehnoloogia on üks.
Veidi teistsuguse tehnoloogiaga on pakkumustes esinev kõige kallim bürookombain Konica 7310, mis baseerub analoogpaljundusmasinal. Konica 7310 paljundab A4-formaati valgusekraanilt kiirusega 10 koopiat minutis. Sellega saab paljundada ekraanilt nii raamatuid kui ka dokumente. Kopeerimisel püsib ekraan paigal, st kujutise edasikandmisel kasutatakse liikuva optikaga süsteemi. Lisaks töötab seade laserfaksi ja -printerina kiirusel 10 lehekülge minutis.
Kolme mudelit on pakkunud Panasonicut müüv Panatec, mille valikust Panafax UF-788 on mõeldud suure firma «tööhobuseks», Panasonic KX-F1600 väikse firma vajaduste rahuldamiseks, Panafax UF-550 on tubli keskmine. Panafaxid on seejuures ühendatavad arvutivõrguga, Panasonic KX-F 1600 mitte.
UF-788 puhul võib sissetulevad faksid automaatselt edastada konkreetse töötaja arvutisse -- nii jõuab info hõlpsalt inimeseni, kellele see on mõeldud. Et kokku hoida telefonikulusid ja vastuvõtva poole paberikulu, siis liinihäire korral poolikuks jäänud dokumendi saadab masin vastaspoolele edasi alates leheküljest, kus veateade saadi, mitte alates esimesest leheküljest, nagu see oli vanemate fakside puhul.
UF-550 on uusim Panasonicu bürookombain, mis samuti suunab LaserFax® tarkvara olemasolu korral ettemääratud skeemi kohaselt sisenevad faksid õigetele töökohtadele. UF-550 puhul saab etteantud ajal saata kuni kaheksa erinevat dokumenti 112 eri numbrile, mis osutub kasulikuks näiteks müügifirmades hinnakirjade laialisaatmisel.
Koopiamasinana kasutades saab UF-550ga teha korraga dokumendist kuni 99 koopiat, seda isegi ajal, kui aparaat on hõivatud näiteks faksi vastuvõtmise või saatmisega.