9 aprill 1997

Maksuamet määrab hindu

Pärast eelmise aasta septembris jõustunud käibemaksuseaduse parandust on maksuametil õigus kaupade ja teenuste vahetamisel, tasuta või asja harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamisel võtta kauba maksustatavaks väärtuseks tema keskmine kohalik müügihind ehk turuhind. Seaduseparanduse eesmärk on vähendada maksupetturlust ja raha liikumist nn õiges hinnas käest kätte.

Kui maksuamet leiab, et kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus on turuhinnast väiksem, võib ta määrata oma metoodika alusel kauba turuhinna ja nõuda täiendavat käibemaksu.

Hulgifirma M.G.Supplies Eesti oli Tallinna maksuameti inspektorite arvates müünud lihasaadusi tunduvalt alla keskmise hinna. Inspektorid leidsid, et hulgihind on liiga madal seetõttu, et ei vasta jaekaubanduse keskmisele turuhinnale, ajades segi mõisted hulgi- ja jaekaubandus.

Maksuametnikud võtsid lihatoodete turuhinna otseses mõttes turult -- maksuameti hoone läheduses asuvalt Balti jaama turu müüjatelt. Näiteks leidsid nad, et searibi Balti jaama turul maksab 20 krooni, statistikaameti andmetel 34 krooni, aga hulgifirma müüs seda vaid 14 krooniga.

Ettekirjutuse saanud firma tegevdirektor Peep Kallaste sõnul on selline lähenemine täielik absurd. Ta lausus, et enda meelest ei ole ta kohustatud maksuametnikele selgitama, kuidas toimub firmas hinnakujundus. «Ettevõte on kasumis ja maksab korralikult riigimakse,» märkis Kallaste.

Kuna paljud M.G.Suppliese lihatooted müüakse edasi tööstuslikuks toormaterjaliks, ei müüda neid otse tarbijatele ja turuhinnaga toodete hindu võrrelda ei saa, selgitas Kallaste. Pealegi oli M.G.Supplies Eesti lisanud toodetele juurdehindluse 4--11% ega müünud neid omahinnaga või alla selle.

Kallaste märkis, et kui Tallinna maksuameti ettekirjutust läbirääkimiste teel tühistada ei saa, on ta sunnitud maksuameti kohtusse kaebama.

Kaubandus-tööstuskoja jurist Reet Teder sõnas, et maksuameti taolise tegutsemise tagajärjed hulgi- ja jaekaubandusele võivad olla äärmiselt tõsised. «Selline lähenemine on normaalse kaubanduse põhimõtteid eirav,» leidis Teder.

Ta lisas, et selliselt muutub võimatuks igasuguste odavate väljamüükide, allahindluste, lao- ja omahinnaga müükide korraldamine, kuna ettevõtja peab hakkama sellele käibemaksu näol peale maksma.

Tallinna maksuameti endine inspektor Signe Künnapuu, kes ASi M.G.Supplies 1996. aasta novembris-detsembris revideeris, ei soovinud küsimustele vastata. «Ma ei kommenteeri seda teemat. Seda ka ei kommenteeri, miks ma ei kommenteeri,» lausus ta lühidalt.

Riigi maksuameti käibemaksutalituse juhataja Sirje Pulk, kuulanud juhtumi kirjelduse ära, soovitas hulgifirmal Tallinna maksuametile 30 päeva jooksul kaebus esitada, et ettekirjutus üle vaadataks.

Tema sõnul on turuhinnast madalamat hinda ette tulnud sõiduautode müümise puhul, toidukaupadega seotud probleeme on teada üksikuid. Pulk leidis, et kui juhtum vastab tõele, poleks tohtinud hulgihindade asemel jaehindu arvesse võtta.

Hetkel kuum