- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet määrab hindu
Pärast eelmise aasta septembris jõustunud käibemaksuseaduse parandust on maksuametil õigus kaupade ja teenuste vahetamisel, tasuta või asja harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamisel võtta kauba maksustatavaks väärtuseks tema keskmine kohalik müügihind ehk turuhind. Seaduseparanduse eesmärk on vähendada maksupetturlust ja raha liikumist nn õiges hinnas käest kätte.
Kui maksuamet leiab, et kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus on turuhinnast väiksem, võib ta määrata oma metoodika alusel kauba turuhinna ja nõuda täiendavat käibemaksu.
Hulgifirma M.G.Supplies Eesti oli Tallinna maksuameti inspektorite arvates müünud lihasaadusi tunduvalt alla keskmise hinna. Inspektorid leidsid, et hulgihind on liiga madal seetõttu, et ei vasta jaekaubanduse keskmisele turuhinnale, ajades segi mõisted hulgi- ja jaekaubandus.
Maksuametnikud võtsid lihatoodete turuhinna otseses mõttes turult -- maksuameti hoone läheduses asuvalt Balti jaama turu müüjatelt. Näiteks leidsid nad, et searibi Balti jaama turul maksab 20 krooni, statistikaameti andmetel 34 krooni, aga hulgifirma müüs seda vaid 14 krooniga.
Ettekirjutuse saanud firma tegevdirektor Peep Kallaste sõnul on selline lähenemine täielik absurd. Ta lausus, et enda meelest ei ole ta kohustatud maksuametnikele selgitama, kuidas toimub firmas hinnakujundus. «Ettevõte on kasumis ja maksab korralikult riigimakse,» märkis Kallaste.
Kuna paljud M.G.Suppliese lihatooted müüakse edasi tööstuslikuks toormaterjaliks, ei müüda neid otse tarbijatele ja turuhinnaga toodete hindu võrrelda ei saa, selgitas Kallaste. Pealegi oli M.G.Supplies Eesti lisanud toodetele juurdehindluse 4--11% ega müünud neid omahinnaga või alla selle.
Kallaste märkis, et kui Tallinna maksuameti ettekirjutust läbirääkimiste teel tühistada ei saa, on ta sunnitud maksuameti kohtusse kaebama.
Kaubandus-tööstuskoja jurist Reet Teder sõnas, et maksuameti taolise tegutsemise tagajärjed hulgi- ja jaekaubandusele võivad olla äärmiselt tõsised. «Selline lähenemine on normaalse kaubanduse põhimõtteid eirav,» leidis Teder.
Ta lisas, et selliselt muutub võimatuks igasuguste odavate väljamüükide, allahindluste, lao- ja omahinnaga müükide korraldamine, kuna ettevõtja peab hakkama sellele käibemaksu näol peale maksma.
Tallinna maksuameti endine inspektor Signe Künnapuu, kes ASi M.G.Supplies 1996. aasta novembris-detsembris revideeris, ei soovinud küsimustele vastata. «Ma ei kommenteeri seda teemat. Seda ka ei kommenteeri, miks ma ei kommenteeri,» lausus ta lühidalt.
Riigi maksuameti käibemaksutalituse juhataja Sirje Pulk, kuulanud juhtumi kirjelduse ära, soovitas hulgifirmal Tallinna maksuametile 30 päeva jooksul kaebus esitada, et ettekirjutus üle vaadataks.
Tema sõnul on turuhinnast madalamat hinda ette tulnud sõiduautode müümise puhul, toidukaupadega seotud probleeme on teada üksikuid. Pulk leidis, et kui juhtum vastab tõele, poleks tohtinud hulgihindade asemel jaehindu arvesse võtta.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele