Prantsusmaa ja Saksamaa erimeelsus kerkis esile läinud nädalavahetusel Hollandis Noordwijkis toimunud ELi välisministrite kohtumisel, kus elavas arutelus otsiti vastust küsimustele Euroopa komisjoni koosseisust laienenud liidus ning häälte ümberkaalumise vajalikkusest ministrite nõukogus.
Prantsusmaa on kindlalt otsustanud kaitsta oma juhtriigi staatust ka laienenud liidus, kus liikmete arv võib ulatuda 25ni ning vältida olukorda, kus väikeriikide kätte koondunud ebaproportsionaalselt suur võim võib hakata takistama liidu tööd.
Enam konsensusele häälestatud Saksamaa seevastu ei soovi kaotada väike- ja suurriikide vahelist tasakaalu, mis on liidu läbiv põhimõte olnud kogu selle 40aastase ajaloo jooksul.
ELi institutsioonide reform on kõige tundlikum küsimus ELi valitsustevahelisel konverentsil, mis peaks juunis toimuvaks Amsterdami tippkohtumiseks saavutama kokkuleppe uuendatud Maastrichti lepingu osas.
Austria, Holland, Soome, Iiri ja Portugal reageerisid teravalt Prantsusmaa ettepanekule piirata Euroopa komisjoni liikmete arvu 10--12-le, kusjuures igale riigile oleks komisjonis koht tagatud viie aasta pikkuse rotatsiooniperioodi jooksul.
Komisjoni liikmed esindaksid Euroopa Liidu ühiseid huve, mitte rahvusriigi seisukohti, väiksemad riigid näevad aga oma esindaja saatmises garantiid suurriikide ülemvõimu vastu.
Euroopa komisjoni ettepanek on jaotada kohad põhimõttel, et igale riigile üks koht. Piir tuleks tõmmata siis, kui bloki liikmete arv ületab 20.
Prantsusmaa välisminister Hervé de Charette hoiatas, et Prantsusmaa parlament ei ratifitseeri iialgi Maastricht II lepingut, kui institutsionaalne reform ei loo suurriikidele eeliseid.
Selle teemaga on seotud ka häälte ümberkaalumine ministrite nõukogus vastavalt liikmesriikide elanike arvule. Liidu iga laienemisega kaotavad suurimad riigid -- Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia osa oma mõjuvõimust.
Kuue asutajaliikmega liidus peeti kvalifitseeritud enamuseks 70 protsendi liidu elanikkonna toetust. Tänases 15 liikmega riigis on see protsent langenud 58,3-le. Kui liikmete arv kasvab 26-le, võib see langeda 50,3 protsendile.
Holland eesistujariigina on teinud ettepaneku tõsta kvalifitseeritud enamuseks vajalik protsent kas 55 või 60 protsendi tasemele (mis vastab ligikaudu praegusele tasemele). Sellega oleks rahul nii Saksamaa kui Itaalia. Kuid Prantsusmaa ja Suurbritannia nõuavad piiriks 65 protsenti. FT-KL
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele