ELi institutsioonide reform on kõige tundlikum küsimus ELi valitsustevahelisel konverentsil, mis peaks juunis toimuvaks Amsterdami tippkohtumiseks saavutama kokkuleppe uuendatud Maastrichti lepingu osas.
Austria, Holland, Soome, Iiri ja Portugal reageerisid teravalt Prantsusmaa ettepanekule piirata Euroopa komisjoni liikmete arvu 10--12-le, kusjuures igale riigile oleks komisjonis koht tagatud viie aasta pikkuse rotatsiooniperioodi jooksul.
Komisjoni liikmed esindaksid Euroopa Liidu ühiseid huve, mitte rahvusriigi seisukohti, väiksemad riigid näevad aga oma esindaja saatmises garantiid suurriikide ülemvõimu vastu.
Euroopa komisjoni ettepanek on jaotada kohad põhimõttel, et igale riigile üks koht. Piir tuleks tõmmata siis, kui bloki liikmete arv ületab 20.
Prantsusmaa välisminister Hervé de Charette hoiatas, et Prantsusmaa parlament ei ratifitseeri iialgi Maastricht II lepingut, kui institutsionaalne reform ei loo suurriikidele eeliseid.
Selle teemaga on seotud ka häälte ümberkaalumine ministrite nõukogus vastavalt liikmesriikide elanike arvule. Liidu iga laienemisega kaotavad suurimad riigid -- Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia osa oma mõjuvõimust.
Kuue asutajaliikmega liidus peeti kvalifitseeritud enamuseks 70 protsendi liidu elanikkonna toetust. Tänases 15 liikmega riigis on see protsent langenud 58,3-le. Kui liikmete arv kasvab 26-le, võib see langeda 50,3 protsendile.
Holland eesistujariigina on teinud ettepaneku tõsta kvalifitseeritud enamuseks vajalik protsent kas 55 või 60 protsendi tasemele (mis vastab ligikaudu praegusele tasemele). Sellega oleks rahul nii Saksamaa kui Itaalia. Kuid Prantsusmaa ja Suurbritannia nõuavad piiriks 65 protsenti. FT-KL