27. aprill 1997
Jaga lugu:

Elcoteq hoiab saladust

Kord tuli minu juurde üks mees, kes oli ostnud Dubaist mobiiltelefoni, mille aku tagaküljele oli kirjutatud made in Estonia, räägib Ilmar Petersen. Ta küsis, kas see võib tõsi olla, ja ma vastasin, on küll, meie toodame neid, lisab Petersen.

Elcoteq Tallinn oli Soome elektroonikakontserni Elcoteq Network Oy suurima kasumiga haru eelmisel aastal. Firma toodab mobiiltelefonide akusid Ericssonile, arvutimonitore teistele põhjamaistele suurfirmadele, digitaaltelefonijaamade detaile ja tööstuselektroonika seadmeid. Elcoteq Tallinna kasum oli eelmisel aastal 1,76 miljonit krooni.

Käesoleva aasta lõpuks suureneb Tallinnas tegutseva kõrgtehnoloogia ettevõtte tööstuslik pind 16 000 ruutmeetrini ja seal peaks töötama 2000 inimest.

Peterburi tee ääres asuvas Elcoteqi kahes 4000 ruutmeetri suuruses hallis on tööl venelased, ukrainlased ja eestlased. Katkematu tootmine toimub kolmes vahetuses viis päeva nädalas käsitööna, tootmisliinid töötavad seitse päeva nädalas.

«Olenevalt tootest tuleb enamus tööst teha käsitsi,» ütleb Petersen.

Hiigelluubi all kontrollivad nooremas keskeas naised jootepunkte, peenikest kribu-krabu elektroonikadetailidel. Neil on Tallinna keskmine palk, valge ja steriilne tööruum, sööklavõimalused ja eribussid, mis veavad neid elukohast tehasesse.

Panasonicu firmamärki kandvad automaatladumisseadmed on tööstuse tipptase. Veel sisustamata saalis seisavad kilesse pakituna uued tootmispingid. «Euroopas esimesed,» selgitab tegevdirektor.

«Võib-olla ainult Hiinas oleks tootmine odavam, kuid Tallinn on lähemal,» arutleb Elcoteq Networki suhtekorraldaja Osmo Kammonen.

Tema sõnul on samas välistatud, et Elcoteq lõpetaks tootmise Soomes. «Sellest on huvitatud tellijad,» selgitab Kammonen. «Võimalik, et kunagi alustatakse tootmist Peterburis või Lätis, need projektid on uurimisjärgus,» lisab ta.

Elcoteqi grupi suurim tehas asub Tallinnas. Soomes on Elcoteqil kolm tootmisüksust, millest suurim, 5400 ruutmeetri suurune tootmispind on Lohjal.

Soomes on tootmine kümme korda kallim kui Eestis, ütleb Kammonen. «Selles ongi Eesti võimalus,» leiab ta.

Eelmisel aastal koondati Soomes 134 töötajat, samal ajal võeti Eestis tööle ligi 500 inimest. Järjekordne konkurss tehniliste töötajate leidmiseks lõppes sellel kuul.

Ilmar Petersen räägib, et elektroonikatööstus peab olema väga paindlik. Vajadusel tuleb tootmist kahandada või kasvatada väga kiiresti, lisab ta.

Tellimuste saamine sõltub ka poliitilisest taustast, ütleb Petersen. Eesti poliitikat peavad suuremad välisinvesteerijad tihti ebastabiilseks, möönab ta.

Liinitööliste hulgas on igasuguseid inimesi, lausub Petersen. On pankadest ja on ka tänavalt, täpsustab ta.

Uues tootmishoones töötav Tatjana Svet?ina on 50aastane. Varem töötas ta Volta tehases elektrimasinate mähkijana. Tööle tuleb ta lähedalasuvalt Paekaare tänavalt jala.

Tatjanal tuli otsida tööd, sest ta pole enam noor ja räägib riigikeelt halvasti. Nüüd on ta õnnelik, et leidis kolm aastat tagasi Elcoteqis tööd.

Svet?ina ütleb, et tema tervis on korras, kuigi vahel väsivad silmad ära. Enamik tööd tuleb teha prillidega, päevas kontrollib ja puhastab ta 250 detaili ja enam. Venelanna teenib kuus 3000 krooni tunnitöö alusel, tema tööpäev kestab 7,5 tundi. Kui tsehh täisvõimsusega tööle hakkab, tuleb ka öösiti tööle tulla.

Noorim Elcoteq Tallinna töötaja on 18 ja vanim 60 aastat vana, ütleb ettevõtte personalijuht Aivo Liksor. «Nad on varem töötanud RETis, Pöögelmanni ja Kalinini tehases,» lisab ta. «Kuid sealne tootlikkus ja töötingimused olid hoopis teised.»

Meessoost töötajad on tulnud vallandada alkoholiprobleemide tõttu, peab personalijuht tunnistama. Paljude töötajate elamisload on vormistamisel, punapassi omanikke on sada, ütleb ta.

Tehase algusaastatel maksis Elcoteq Tallinn töötajatele ainult tunnitasu. «Kui viie minuti jooksul on vaja kontrollida 2000 jootepunkti ja inimene on kogenematu, on parem maksta tunnitasu,» leiab Ilmar Petersen. «Sõltuvalt tööoperatsioonist tasustame pooli töötajaid nüüd tükitöö alusel, see motiveerib.»

Nelja aastaga on Elcoteqi kontserni müügikäive kasvanud üheksa korda, kasum kuni üle-eelmise aastani üle kümne korra. Eelmisel aastal kahanes kontserni kasum aga rohkem kui kaks korda võrreldes 1995. aasta kümne kuu tulemustega.

Osmo Kammoneni sõnul on Elcoteq Networki kasumi vähenemise põhjustanud muutused arvutite ja mobiiltelefonide müügiturul. Arvutid ja mobiiltelefonid odavnevad, mistõttu nende tootjad otsivad võimalusi, kuidas ka tarvikuid võimalikult odavalt osta, selgitab ta.

«Kui seitse-kaheksa aastat tagasi olid kõik elektroonikatööstust teenindavad firmad ühesuurused, siis nüüd on allhankijad jagunenud kahte klassi,» räägib Kammonen. «Teatud firmade tootmisvõimsus on kasvanud 40 protsenti aastas, väikeste tootjate kasv on 10 protsenti.»

«Elcoteq Tallinnal on olnud tellimusi, mis on võidetud Kagu-Aasiast ja kaotatud poolteise aasta pärast Maroko tehasele,» ütleb Ilmar Petersen. Elcoteqi konkurendid on maailmaturul Kagu-Aasia, ?otimaa, Iirimaa ja Mehhiko tehased, lisab ta.

Neli viiendikku elektroonikatööstuse allhangetest tehakse Põhja-Ameerikas ja Aasias, Euroopale jääb sellest vähem kui viiendik, lausub Osmo Kammonen.

Pärast kontserni aastaaruande sirvimist selgitab Kammonen, et Elcoteqi eri tehaste näitajad ja tarvikute siirdhinnad on kokkuleppelised, mistõttu neid päris üks-ühele võtta ei või. Ta küsib Ilmar Petersenilt, kas Elcoteq Tallinn oli tõepoolest kontserni parim tehas eelmisel aastal. «Loomulikult oli,» laiutab Petersen käsi.

Kontserni ettevõtetest kõige suuremas, 22,3 miljoni kroonises kahjumis olnud Printeq Piirilevyt Oy tegeleb veidi teistsuguse äriga. «Nad valmistavad trükkplaate, mis on toormaterjal arvutiprotsessoritele ja arvutimäludele,» ütleb Petersen.

Petersen kinnitab, et Maarjamaa toodet tähistav made in Estonia kaunistab nii Aasiast kui Ameerikast ostetud mobiiltelefone. See teadmine meelitab ilmselt ka Elcoteqi Tallinna tehases tootmisliini taga istuvat lihttöölist.

Petersen hoiab aga kiivalt saladuses tellijate nimesid, sest Elcoteq Tallinn valmistab tooteid konkureerivatele firmadele ja tahab nende vastu usaldust säilitada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum