Määratlege maakleri ülesanded ja volitused

Praegu ei ole Eesti maakleritel üheselt mõistetavat kutsetunnistust ehk litsentsi. Kuidas siis teha vahet, millised kinnisvaravahendajad on ausad ja eetilised ning keda võib tituleerida «libamaakleriteks»? Kas tuntud büroo töötajate puhul on pettused välistatud ning eramaakler on alati libamaakler?

Siinkohal mõned juhtnöörid, mida peaks kinnisvaravahendaja valikul arvestama:

1. Ostetava-müüdava kinnisvara puhul tuleb kindlaks määrata konkreetne (miinimum)hind, samuti vahendustasu suurus ning kas viimane sisaldub vara müügihinnas.

2. Vahendustasu suurus sõltub reeglina vara hinnast, kuid konkreetne % müügihinnast või fikseeritud summa tuleks koku leppida enne, kui minnakse notari juurde tehingut kinnitama.

3. Et maakler on tehingu vahendaja ehk abimees nii müüja kui ostja jaoks, peaks tema ülesanded samuti konkreetselt sätestama. Muidu võib selguda, et maakleri ainukeseks tegevuseks oli notariaja kokkuleppimine.

4. Kuigi enamik kinnisvaraturul osalejatest ei soovi kinnisvaravahendajaga tööettevõtulepingut sõlmida, oleks see siiski kasulik mõlemale poolele. Kõik lepingud ei ole oma sisult ainuesinduslepingud.

5. Hoiduge maaklerit volitamast tegema oma varaga kõiki tehinguid. Ärge lubage vahendajal võõrandada teie vara omal äranägemisel, maakleri määratava hinnaga ja ükskõik kellele. Volikiri ei pea alati olema nn täisvolikiri.

6. Viimasena tasub märkida, et maakler suhtub klienti täpselt samamoodi, kui klient maaklerisse. Kui klient näeb kinnisvaravahendajas ainult vahendit oma vara kõige kasulikumaks realiseerimiseks, kellele võimaluse korral tuleks hoiduda vahendustasu maksmast, siis ei ole ka maakleri suhtumine parem.

Kasulikum on kinnisvaratehngus käituda kui soliidsed partnerid.

- fikseerige konkreetne hind

- leppige kohe alguses kokku vahendustasu

- sätestage maakleri ülesanded

- ärge andke maaklerile kõiki volitusi

- suhtuge maaklerisse kui võrdväärsesse partnerisse