USA tiksuv võlapomm

Arvestades sellega, et panga ?kulu? konto jäägilt makstavate intresside näol on vaid 3 protsenti, samas kui krediitkaardi intress on 18 protsenti, on see pankadele kujunenud üheks tulusamaks tegevusalaks. Samas võib aga sellest saada ka üks suurim kuluallikas.

Mullu ulatus ameerika kodumajapidamiste võlg 1200 miljardile dollarile, mis on võrreldav kogu Suurbritannia sisemajanduse kogutoodanguga. Kolmandiku kogu võlasummast moodustasid käibekrediidid.

Majapidamiste võlakoorem on suur. Kasutada olevast tulust moodustab krediitkaardi osa 17,6 protsenti.

Arved hakkavad sisse tulema ning maksjaks on pangad, hoiatab Mark Zandi. Ameeriklaste hulk, kes ei suuda oma krediitkaardi võlga ära tasuda, on rekordilisel 3,7 protsendi tasemel.

Samal ajal suureneb inimeste arv, kes taotlevad üksikisiku pankroti väljakuulutamist. Sellisel puhul tuleb võlad kustutada kümne aasta jooksul. Mullu taotles üksikisiku pankroti väljakuulutamist 1,2 miljonit ameeriklast. 1994. aastaga võrreldes on tegemist 44protsendilise tõusuga. Tänavuseks prognoositakse pankrotiavalduste arvu veelgi suuremat tõusu.

?Kõige halvem on veel ees, oodake, kuni majanduskasv aeglustub,? prognoosib Zandi.

Zandi prognoosiinstituudi koostatud hinnang on pessimistlik. Lähtudes eeldusest, et majanduslangus jõuab kätte 1999. aastal, prognoosib instituut, et maksmata jääb 4,6 protsenti krediitkaardi võlgadest ning ligi 7 miljonit ameeriklast taotleb pankroti väljakuulutamist. DI