• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaks kanget ühele kohale

    Eesti Merelaevanduse (EML) erastamine võtab päev-päevalt enam tuure üles. Seni suurima erastamispiruka viiest küpsetajast jäi järele kõigepealt kolm, seejärel kaks: OÜ Arbonale ja AS ESCO Holding. Konkursi võitjaau koos 70 protsendiga EMLi aktsiatest jagub aga ainult ühele.
    Seni teadaoleva põhjal kahte pakkumust kõrvutades on Äripäeva arvates tugevam Arbonale oma. Kindlasti on sellele kaasa aidanud ka Arbonale edukam tutvustustöö.
    Kuuldavasti on Arbonale lubanud maksta EMLi aktsiate eest ning investeerida kohe kokku 1,7 miljardit krooni. Kahe aasta jooksul on kavas lisada veel 2,5 miljardit.
    Arbonale tugevam külg on pakkumuse finantseerijad: Nomura ja Hansa Investeeringud. Rahaliselt poolelt võib ühingule kasuks tulla ka Hansa Investeeringute tegevdirektori Toomas Reisenbuki varasem töötamine EBRD Tallinna büroos. Samuti on Arbonale taga laevandusfirma Jinhui Shipping, mille puhul tuleb aga osutada Bermuda päritolule.
    Pärast oma pakkumuse nurjumist ühines konsortsiumiga Talinvest. Talinvesti eesmärk on selge -- Nomura on lubanud võidu korral refinantseerida kõik Vana Tallinnaga seotud kohustused, see päästaks Talinvesti kümnete miljonite kroonide tagasivõitlemisest. Arbonalega teevad koostööd veel Norra konsultatsioonifirma Navigator ja N-Terminaal. Et Eesti edukamate firmade hulka kuuluv N-Terminaal annab suure osa Eesti raudteevedudest, siis nende huvi EMLi vastu on alles algus. Väga atraktiivne on neile kindlasti Arbonale soov osaleda Eesti Raudtee erastamisel. Plaani realiseerumisel tekiks Eestis võimas transiidimonopol.
    Lisagem veel ühe seose: isegi peaministriks olemise ajal ei loobunud Tiit Vähi 10protsendisest osalusest ASis Eesti Euroopa Liin, N-Terminaali asutatud Tallinna--Kieli laevaliini operaatorfirmas. Vähi kaudset kaasamist EMLi erastamisse ei tasuks üle tähtsustada, aga kasu võiks sellest tulevasele transiidikoridorile tõusta küll, teades Vähi häid suhteid Tallinna Sadama juhi Enn Sarapiga.
    Arbonale vastaspakkuja AS ESCO Holding lubab EMLi aktsiate eest tasuda 0,7 miljardit, millele lisandub 3,1miljardiline investeering. Erinevalt Arbonalest ei kavatse aga ESCO Holding osaleda raudtee erastamisel.
    Merelaevanduse praegusest seisukorrast paremat ülevaadet omav ESCO Holding on ühe oma trumbina käinud välja Norra kompanii Tschudi & Eitzen, mida Postimehe andmetel peetakse maailma üheks kõige paremini arenevaks laevandusfirmaks. Samas on Arbonalega seotud inimesed viidanud, et tegelikult on nende konkurendi Norra partneri näol tegemist hoopis kahe mehe konsultatsioonifirmaga.
    Nõrgemaks jääb ESCO Holdingu rahaline seljatugi. AS Ühisinvesteeringud on kaasa mängimas pigem EMLi konto Ühispanka jätmise ja Hansatee huvides. Väide USA projektijuhtimisfondi Stanton Capital Corporation kaudu maailmakuulsa investeerimispanga Merrill Lynch kaasamisest pole toimetuse arvates kuigi tõsiseltvõetav.
    ETFC Gruppi kuuluva mahlatootja Epeksi osalemine pakkumuses on aga üllatav. Tegemist on kas vastukäiguga sama grupiga seotud Talinvestile, kes koostööle ESCO Holdinguga Arbonalet eelistas ja paati vahetas, või loodab ETFC igal juhul osa EMLi erastamispirukast tasku panna.
    Toimetuse arvates on ühe või teise pakkuja võidust tähtsam see, et pikaleveninud Eesti Merelaevanduse erastamine lõpuks lahenduse leiab ja miljardites mõõdetava investeeringu kaasa toob. Tegemist on ju nii suure tükiga, et vahepeal on sõlmitud mitu kokkulepet ning peaaegu kõik algvoorus osalenud on endiselt mängus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.