Valuutaliit küsimärgi all

Saksamaa liidupanga kesknõukogu liikme Ernst Welteke sõnul oleks valitsus pidanud tähelepanu koondama avaliku sektori finantsaluste tugevdamisele, selle asemel et nõuda Maastrichti lepingu sõnasõnalist tõlgendamist ning toonitada, et avaliku sektori defitsiit ei tohi ületada 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Lepingu vabam tõlgendus suurendab laiema liikmeskonnaga liidu väljavaateid, kuhu kuuluksid ka Itaalia ja Hispaania. Sellest tekiksid uued dilemmad: nõrga valuuta korral võib tulevane Euroopa keskpank tõsta euro toetuseks intressimäärasid, mis oleks aga praeguse uue majandustsükli algfaasis äärmiselt vastuoluline samm.

Pehme euro puhul on veel ka risk, et selle vastu tõstavad protesti nii Saksamaa keskpank, parlament kui konstitutsioonikohus.

Pigem just see ebakindlus kui kantsler Kohli kannapööre on süvendanud arvamust, et ohus on EMU projekt ise. Mõne analüütiku hinnangul on rahaliitu raske edasi lükata ning kui see 1999. a ei käivitu, võidakse plaanist loobuda.

Tekkinud poleemika põhjuseks ei olegi niivõrd Saksamaa rahandusministri Theo Waigeli otsus kullareservid ümber hinnata -- Saksamaa kullavarud on teiste Euroopa keskpankadega võrreldes äärmiselt madalalt hinnatud (vt tabel). Halvasti oli valitud otsuse ajastamine -- päevale, mil sai teatavaks, et Saksamaal jääb kavandatud maksutuludest laekumata 18 miljardit marka -- ning Waigeli plaan kasutada ümberhindamisest paberil tekkinud summasid eelarvedefitsiidi vähendamiseks. Süüdistused eelarvetrikkides on kahjustanud Saksamaa head reputatsiooni. Viimastel päevadel on Saksamaa usaldusväärsus finantsturgudel tugevasti kannatanud. FT