• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutaliit küsimärgi all

    Vaidlus on EMU võimalikud stsenaariumid jaotanud kahte suurde gruppi: ühe järgi lükkub liit edasi või loobutakse plaanist sootuks, teise järgi saab EMU riikidest nn pehme valuuta piirkond. Finantsturud on dilemma ees, kuna nende kahe stsenaariumi mõju valuutade käitumisele on diametraalselt erinev.
    Euroopa ning eelkõige Saksamaa siseste pingete kasv võib tähendada, et EMU 1999. a ei käivitu, Helmut Kohl pärast 1998. a enam kantslerina ei jätka ning Saksa mark jääb 1997. a tugevaks valuutaks.
    Kulladispuudist põhjustatud poliitiline kahju on suurendanud ka Saksamaa sotsiaaldemokraatide ja roheliste väljavaateid olla tuleval aastal toimuvatel valimistel edukad. Seega tekiks olukord, kus Suurbritannias ning võimalik, et ka Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias, saavad korraga võimule vasakkallakuga valitsused, kes pooldavad vähem ranget fiskaalpoliitikat.
    Saksamaa liidupanga kesknõukogu liikme Ernst Welteke sõnul oleks valitsus pidanud tähelepanu koondama avaliku sektori finantsaluste tugevdamisele, selle asemel et nõuda Maastrichti lepingu sõnasõnalist tõlgendamist ning toonitada, et avaliku sektori defitsiit ei tohi ületada 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
    Lepingu vabam tõlgendus suurendab laiema liikmeskonnaga liidu väljavaateid, kuhu kuuluksid ka Itaalia ja Hispaania. Sellest tekiksid uued dilemmad: nõrga valuuta korral võib tulevane Euroopa keskpank tõsta euro toetuseks intressimäärasid, mis oleks aga praeguse uue majandustsükli algfaasis äärmiselt vastuoluline samm.
    Pehme euro puhul on veel ka risk, et selle vastu tõstavad protesti nii Saksamaa keskpank, parlament kui konstitutsioonikohus.
    Pigem just see ebakindlus kui kantsler Kohli kannapööre on süvendanud arvamust, et ohus on EMU projekt ise. Mõne analüütiku hinnangul on rahaliitu raske edasi lükata ning kui see 1999. a ei käivitu, võidakse plaanist loobuda.
    Tekkinud poleemika põhjuseks ei olegi niivõrd Saksamaa rahandusministri Theo Waigeli otsus kullareservid ümber hinnata -- Saksamaa kullavarud on teiste Euroopa keskpankadega võrreldes äärmiselt madalalt hinnatud (vt tabel). Halvasti oli valitud otsuse ajastamine -- päevale, mil sai teatavaks, et Saksamaal jääb kavandatud maksutuludest laekumata 18 miljardit marka -- ning Waigeli plaan kasutada ümberhindamisest paberil tekkinud summasid eelarvedefitsiidi vähendamiseks. Süüdistused eelarvetrikkides on kahjustanud Saksamaa head reputatsiooni. Viimastel päevadel on Saksamaa usaldusväärsus finantsturgudel tugevasti kannatanud. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.