Lääne-Euroopast 1940. a Nõukogude invasiooni tagajärjel lahti rebitud Eestis on selgelt tajutav soov naasta Euroopasse, kirjutab FT. Eesti ELi astumise otsuse on ühehäälselt heaks kiitnud Eesti parlament ning peaminister Mart Siimann kinnitab, et Eesti on teinud selleks kõik vajalikud reformid.

Eesti reformide kiirus on muljetavaldav, arvab FT. Pärast 1991. a on Eestis välja arendatud tõeliselt liberaalne majandus, mis annab õiguse nimetada Eestit Balti Singapuriks ja mille tõttu Eesti on täielikult ära teeninud Euroopa Liidu liikmeks saamise. Kuid Eesti majandussaavutused on seadnud ELi suure valiku ette: ELil tuleb otsustada, kas Eesti saavutused on sedavõrd head, et ta väärib ELi liikmeks astumise läbirääkimiste alustamist enne Lätit ja Leedut, kellega Eestit seob ühine ajalugu.

Teine probleem on, kuivõrd EL arvestab Eesti puhul geopoliitilist tegurit, kui ta valib välja uued liikmekandidaadid, kelle seas on T?ehhi, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros.

Saksamaa deklareerib järeleandmatult, et esimeste ELi pääsejate seas peab olema Poola, ehkki selle majandusreformid jäävad ekspertide arvates Eesti omadest maha. Saksa valitsuse kõhklus Baltimaade osas on seotud kartusega ärritada Venemaad.

Ehkki Läti ja Leedu väidavad, et nad on vähendanud Eesti edumaad majandusreformide vallas, kinnitavad nad, et vaatamata oma pettumusele, aktsepteeriksid nad Eesti pääsu ELi enne neid.

Kõige tõenäolisemalt on aga Eestile suurimaks takistuseks siiski rahvusvähemuse probleem, mis on halvendanud Eesti suhteid oma suure naabri Venemaaga.

Eesti parlamendi asespiikeri Tunne Kelami sõnul oleks ebaõiglane tõkestada vene vähemuse tõttu Eesti pääs ELi. Asespiiker leiab, et Eesti on nende suhtes olnud väga tolerantne, lubades riiki jääda isegi 10 000 endisel Nõukogude armee ohvitseril. «Oleks näiteks mõeldamatu, et T?ehhoslovakkia lubanuks pärast Teist ilmasõda oma territooriumile jääda endistel Saksa Wehrmachti ohvitseridel,» ütles Kelam. FT