FT vaeb Eesti võimalusi

Lääne-Euroopast 1940. a Nõukogude invasiooni tagajärjel lahti rebitud Eestis on selgelt tajutav soov naasta Euroopasse, kirjutab FT. Eesti ELi astumise otsuse on ühehäälselt heaks kiitnud Eesti parlament ning peaminister Mart Siimann kinnitab, et Eesti on teinud selleks kõik vajalikud reformid.

Eesti reformide kiirus on muljetavaldav, arvab FT. Pärast 1991. a on Eestis välja arendatud tõeliselt liberaalne majandus, mis annab õiguse nimetada Eestit Balti Singapuriks ja mille tõttu Eesti on täielikult ära teeninud Euroopa Liidu liikmeks saamise. Kuid Eesti majandussaavutused on seadnud ELi suure valiku ette: ELil tuleb otsustada, kas Eesti saavutused on sedavõrd head, et ta väärib ELi liikmeks astumise läbirääkimiste alustamist enne Lätit ja Leedut, kellega Eestit seob ühine ajalugu.

Teine probleem on, kuivõrd EL arvestab Eesti puhul geopoliitilist tegurit, kui ta valib välja uued liikmekandidaadid, kelle seas on T?ehhi, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros.