• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    FT vaeb Eesti võimalusi

    Lääne-Euroopast 1940. a Nõukogude invasiooni tagajärjel lahti rebitud Eestis on selgelt tajutav soov naasta Euroopasse, kirjutab FT. Eesti ELi astumise otsuse on ühehäälselt heaks kiitnud Eesti parlament ning peaminister Mart Siimann kinnitab, et Eesti on teinud selleks kõik vajalikud reformid.
    Eesti reformide kiirus on muljetavaldav, arvab FT. Pärast 1991. a on Eestis välja arendatud tõeliselt liberaalne majandus, mis annab õiguse nimetada Eestit Balti Singapuriks ja mille tõttu Eesti on täielikult ära teeninud Euroopa Liidu liikmeks saamise. Kuid Eesti majandussaavutused on seadnud ELi suure valiku ette: ELil tuleb otsustada, kas Eesti saavutused on sedavõrd head, et ta väärib ELi liikmeks astumise läbirääkimiste alustamist enne Lätit ja Leedut, kellega Eestit seob ühine ajalugu.
    Teine probleem on, kuivõrd EL arvestab Eesti puhul geopoliitilist tegurit, kui ta valib välja uued liikmekandidaadid, kelle seas on T?ehhi, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros.
    Saksamaa deklareerib järeleandmatult, et esimeste ELi pääsejate seas peab olema Poola, ehkki selle majandusreformid jäävad ekspertide arvates Eesti omadest maha. Saksa valitsuse kõhklus Baltimaade osas on seotud kartusega ärritada Venemaad.
    Ehkki Läti ja Leedu väidavad, et nad on vähendanud Eesti edumaad majandusreformide vallas, kinnitavad nad, et vaatamata oma pettumusele, aktsepteeriksid nad Eesti pääsu ELi enne neid.
    Kõige tõenäolisemalt on aga Eestile suurimaks takistuseks siiski rahvusvähemuse probleem, mis on halvendanud Eesti suhteid oma suure naabri Venemaaga.
    Eesti parlamendi asespiikeri Tunne Kelami sõnul oleks ebaõiglane tõkestada vene vähemuse tõttu Eesti pääs ELi. Asespiiker leiab, et Eesti on nende suhtes olnud väga tolerantne, lubades riiki jääda isegi 10 000 endisel Nõukogude armee ohvitseril. «Oleks näiteks mõeldamatu, et T?ehhoslovakkia lubanuks pärast Teist ilmasõda oma territooriumile jääda endistel Saksa Wehrmachti ohvitseridel,» ütles Kelam. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Skandaalne Theranos kulutas vilepuhuja jälitamisele 150 000 dollarit
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.