• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    FT vaeb Eesti võimalusi

    Lääne-Euroopast 1940. a Nõukogude invasiooni tagajärjel lahti rebitud Eestis on selgelt tajutav soov naasta Euroopasse, kirjutab FT. Eesti ELi astumise otsuse on ühehäälselt heaks kiitnud Eesti parlament ning peaminister Mart Siimann kinnitab, et Eesti on teinud selleks kõik vajalikud reformid.
    Eesti reformide kiirus on muljetavaldav, arvab FT. Pärast 1991. a on Eestis välja arendatud tõeliselt liberaalne majandus, mis annab õiguse nimetada Eestit Balti Singapuriks ja mille tõttu Eesti on täielikult ära teeninud Euroopa Liidu liikmeks saamise. Kuid Eesti majandussaavutused on seadnud ELi suure valiku ette: ELil tuleb otsustada, kas Eesti saavutused on sedavõrd head, et ta väärib ELi liikmeks astumise läbirääkimiste alustamist enne Lätit ja Leedut, kellega Eestit seob ühine ajalugu.
    Teine probleem on, kuivõrd EL arvestab Eesti puhul geopoliitilist tegurit, kui ta valib välja uued liikmekandidaadid, kelle seas on T?ehhi, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros.
    Saksamaa deklareerib järeleandmatult, et esimeste ELi pääsejate seas peab olema Poola, ehkki selle majandusreformid jäävad ekspertide arvates Eesti omadest maha. Saksa valitsuse kõhklus Baltimaade osas on seotud kartusega ärritada Venemaad.
    Ehkki Läti ja Leedu väidavad, et nad on vähendanud Eesti edumaad majandusreformide vallas, kinnitavad nad, et vaatamata oma pettumusele, aktsepteeriksid nad Eesti pääsu ELi enne neid.
    Kõige tõenäolisemalt on aga Eestile suurimaks takistuseks siiski rahvusvähemuse probleem, mis on halvendanud Eesti suhteid oma suure naabri Venemaaga.
    Eesti parlamendi asespiikeri Tunne Kelami sõnul oleks ebaõiglane tõkestada vene vähemuse tõttu Eesti pääs ELi. Asespiiker leiab, et Eesti on nende suhtes olnud väga tolerantne, lubades riiki jääda isegi 10 000 endisel Nõukogude armee ohvitseril. «Oleks näiteks mõeldamatu, et T?ehhoslovakkia lubanuks pärast Teist ilmasõda oma territooriumile jääda endistel Saksa Wehrmachti ohvitseridel,» ütles Kelam. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.