• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 18.07.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kui palju vajab Eesti oma põllumajandustootjaid?

Täna on põllumajanduse osatähtsus SKPst 7--8%. Ta peaks natuke langema, 5--6 protsendini Palju inimesi seal on, mina ei oska öelda. Ma arvan, et see on selline optimaalne suurus, arvestades Eesti geograafilist asendit. Igasugune suurem põllumajandustootmine on igal juhul ebaefektiivne. Ja päris selge on see, et siin põhjamaal ei ole võimalik kõike, mida tarbime, ise toota. Kui välismaine toidukaup siia tuleb, on see teretulnud. Põhitoiduainete osas -- liha-piim -- on Eesti niikuinii turuliider.
Toidukaup ainult välismaine ka olla ei saa. Ma ei mõtle niivõrd põllumajandust kui maaelu. Maaelu arendamine, maal elavatele inimestele mingi perspektiivi loomine on paratamatult riigi asi ja ega midagi kardinaalselt uut seal maal ikkagi välja mõelda ei saa. Nii või naa, on ta põllumajandustootmisega seotud.
Muidugi, Eesti riigile, kui ökonoomika poole pealt vaadata, oleks võib-olla isegi kõige mõistlikum kõik sisse vedada. Tervikuna, nii regionaalpoliitika kui riigi enda eksistentsi seisukohalt, ei ole see võimalik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praegu on neid küllalt pal-ju, kuskil 5%. Ta võiks ka edaspidi olla sama, aga nad peaksid oluliselt intensiivsemalt tootma. Protsendina on 5 paras sellisele riigile, nagu me oleme. Intensiivsus on meie põllumehel siiski väga erinev, võrreldes teiste riikidega. Kõrvuti on vanaema, kes lüpsab ühte lehma, hobina või harjumusest. Ja teine äärmus on meil 900 lehma. Nii et diferents on ikka ääretult suur ja nihe intensiivsuse poole minu meelest toimub, aga võiks kiirem olla.
Piimatootmine on läbi aegade olnud Eestimaal rentaabel tegevus. On seda ka praegu ja ka tulevikus. Nii et selles osas olen päris kindel, et siin ei ole põllumees hädas.
Nutmised on tulnud, et kuna tavaliselt ei ole põllumees monokulturist, näiteks ainult piimatootja, siis tihti tuleb piima kasumi arvel kinni maksta ka kartuliikaldus või mõni muu aps.
Piimatootmine on üks stabiilsemaid tegevusharusid. Raha laekub regulaarselt. Tsükkel ei ole aasta nagu teravilja puhul. Ta on ka eestlase loomusele vastuvõetav.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele