Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus riigimetsa müümise kord tekitab vaidlusi

    «Probleem on selles, et määrus on liiga riigimetskondade keskne,» põhjendas valitsuse pressiesindaja Juhan Kivirähk. Erametsatöötlejatel on kartus, et määrus annab loodavale riigimetsade majandamise organisatsioonile privilegeeritud õiguse võrreldes teiste ettevõtjatega, selgitas ta.
    «Ilmselt ei ole kõik punktid määruses lõpuni läbi mõeldud,» tõdes Kivirähk.
    Eelmisel teisipäeval jättis valitsus kinnitamata keskkonnaministeeriumi esitatud riigimetsades ülestöötatud metsamaterjalide müügi korra määruse, mis senise oksjoni kõrval võimaldab müüa metsamaterjali ka kinnisel eelläbirääkimistega enampakkumisel ning kokkuleppehinnaga.
    «Praegune enampakkumise süsteem on end ammendanud ega rahulda kedagi, uuega ei ole nõus metsatööstuse liit,» väitis Kivirähk. «Valitsus tahaks aga, et kõik osapooled oleksid rahuldatud,» märkis ta.
    «Ettevõtjad tunnetavad korruptsiooniohtu,» kommenteeris määrust metsatööstuse liidu tegevdirektor Antti Pae. Tema väitel on ebaselge, kellele ja kui palju hakatakse kokkuleppehinnaga puitu müüma.
    Kinnisel eelläbirääkimisega pakkumisel on määruse koostajad lubanud eelistada kohalikke puidu töötlejaid. «Kitsas ring ametnikke otsustab, kes on väärt ostma,» tõdes Pae.
    Antti Pae kinnitusel on metsatööstuse liidu ettepanek muuta pakkumiste skeemi, et oleks varakult teada, kui palju ja kus metsamaterjali aasta jooksul müüakse. «Kui luuakse riigimetsade majandamise organisatsioon, siis peab ta tegelema aktsiaseltsina ausas konkurentsis teiste ettevõtjatega,» täiendas Pae.
    Kokkuleppehinnaga hakkavad metskonnad puitu müüma erandjuhul, kinnitas metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Tema sõnul on võimalus kehtestada metskonnale piir, et aastas tohib näiteks saja tuhande krooni väärtuses müüa tarbepuud kokkuleppehinnaga. «Siia alla käib küttepuu kohalikele elanikele ja kui kellegi on vaja aeda parandada või maja on maha põlenud,» tõi Talijärv näite.
    Kinnise pakkumisega materjali müügiga anname aga investorile kindluse, et ta ei pea oksjonil käima, kõneles Talijärv. «Väike aknaraamitehas saab täna palki osta saetööstuselt või peab ostma langi koos paberi- ja küttepuudega ning ise raiumise korraldama,» tõi ta näiteks. «Osale puidutöötlejatele on kord kasulik,» lausus Talijärv.
    Metsaameti eesmärk on müüa rohkem puitu lõppostjale ja loobuda vahendajatest, sõnas Talijärv. «Täna müüb metskond metsa vahendajatele, kes puidu edasi müüvad, nende elu muutub küll kibedamaks,» lubas Talijärv.
    «Oponendid kardavadki, et metskonnad muutuvad tugevamaks ja vahendajate magus elu kuivab kokku,» sõnas ta.
    Talijärve sõnul on eesmärk müüa tulevikus pool riigimetsast oksjonil ja teine pool läbirääkimistega. «Aga see on kauge tulevik, lähiaastatel domineerib kasvava metsa müük oksjonil,» kinnitas ta. «Kui esialgu veerandi metsa ise üles töötada jõuame, on hästi.»
    Anarhia tekkimise metsas välistab Talijärve sõnul keskkonnaministri kehtestatud kogus, kui palju metsamaterjali järgmisel aastal müüki pannakse.
    Täna koguneb keskkonnaministeeriumis ümarlaud, kuhu on kutsutud majandusministeeriumi, metsatööstuse liidu ja kaubandus-tööstuskoja esindajad, et jõuda metsa müügi määruses kokkuleppele. Valitsus arutab riigimetsa müügi määrust taas tuleval teisipäeval.
    Andres Talijärve sõnul on määruse kinnitamisega kiire, sest metsa müük on pidurdunud ja ettevõtjate puiduvarud hakkavad ohtlikult kahanema. Metsatööstuse liidu andmetel on riigimetsast poole aasta jooksul müüdud vaid veerand aasta kogusest. «Kõik teavad, et uus määrus on tulekul ja keegi ei taha enne müüa,» kommenteeris Talijärv.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.