3 august 1997

Uus riigimetsa müümise kord tekitab vaidlusi

«Probleem on selles, et määrus on liiga riigimetskondade keskne,» põhjendas valitsuse pressiesindaja Juhan Kivirähk. Erametsatöötlejatel on kartus, et määrus annab loodavale riigimetsade majandamise organisatsioonile privilegeeritud õiguse võrreldes teiste ettevõtjatega, selgitas ta.

«Ilmselt ei ole kõik punktid määruses lõpuni läbi mõeldud,» tõdes Kivirähk.

Eelmisel teisipäeval jättis valitsus kinnitamata keskkonnaministeeriumi esitatud riigimetsades ülestöötatud metsamaterjalide müügi korra määruse, mis senise oksjoni kõrval võimaldab müüa metsamaterjali ka kinnisel eelläbirääkimistega enampakkumisel ning kokkuleppehinnaga.

«Praegune enampakkumise süsteem on end ammendanud ega rahulda kedagi, uuega ei ole nõus metsatööstuse liit,» väitis Kivirähk. «Valitsus tahaks aga, et kõik osapooled oleksid rahuldatud,» märkis ta.

«Ettevõtjad tunnetavad korruptsiooniohtu,» kommenteeris määrust metsatööstuse liidu tegevdirektor Antti Pae. Tema väitel on ebaselge, kellele ja kui palju hakatakse kokkuleppehinnaga puitu müüma.

Kinnisel eelläbirääkimisega pakkumisel on määruse koostajad lubanud eelistada kohalikke puidu töötlejaid. «Kitsas ring ametnikke otsustab, kes on väärt ostma,» tõdes Pae.

Antti Pae kinnitusel on metsatööstuse liidu ettepanek muuta pakkumiste skeemi, et oleks varakult teada, kui palju ja kus metsamaterjali aasta jooksul müüakse. «Kui luuakse riigimetsade majandamise organisatsioon, siis peab ta tegelema aktsiaseltsina ausas konkurentsis teiste ettevõtjatega,» täiendas Pae.

Kokkuleppehinnaga hakkavad metskonnad puitu müüma erandjuhul, kinnitas metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Tema sõnul on võimalus kehtestada metskonnale piir, et aastas tohib näiteks saja tuhande krooni väärtuses müüa tarbepuud kokkuleppehinnaga. «Siia alla käib küttepuu kohalikele elanikele ja kui kellegi on vaja aeda parandada või maja on maha põlenud,» tõi Talijärv näite.

Kinnise pakkumisega materjali müügiga anname aga investorile kindluse, et ta ei pea oksjonil käima, kõneles Talijärv. «Väike aknaraamitehas saab täna palki osta saetööstuselt või peab ostma langi koos paberi- ja küttepuudega ning ise raiumise korraldama,» tõi ta näiteks. «Osale puidutöötlejatele on kord kasulik,» lausus Talijärv.

Metsaameti eesmärk on müüa rohkem puitu lõppostjale ja loobuda vahendajatest, sõnas Talijärv. «Täna müüb metskond metsa vahendajatele, kes puidu edasi müüvad, nende elu muutub küll kibedamaks,» lubas Talijärv.

«Oponendid kardavadki, et metskonnad muutuvad tugevamaks ja vahendajate magus elu kuivab kokku,» sõnas ta.

Talijärve sõnul on eesmärk müüa tulevikus pool riigimetsast oksjonil ja teine pool läbirääkimistega. «Aga see on kauge tulevik, lähiaastatel domineerib kasvava metsa müük oksjonil,» kinnitas ta. «Kui esialgu veerandi metsa ise üles töötada jõuame, on hästi.»

Anarhia tekkimise metsas välistab Talijärve sõnul keskkonnaministri kehtestatud kogus, kui palju metsamaterjali järgmisel aastal müüki pannakse.

Täna koguneb keskkonnaministeeriumis ümarlaud, kuhu on kutsutud majandusministeeriumi, metsatööstuse liidu ja kaubandus-tööstuskoja esindajad, et jõuda metsa müügi määruses kokkuleppele. Valitsus arutab riigimetsa müügi määrust taas tuleval teisipäeval.

Andres Talijärve sõnul on määruse kinnitamisega kiire, sest metsa müük on pidurdunud ja ettevõtjate puiduvarud hakkavad ohtlikult kahanema. Metsatööstuse liidu andmetel on riigimetsast poole aasta jooksul müüdud vaid veerand aasta kogusest. «Kõik teavad, et uus määrus on tulekul ja keegi ei taha enne müüa,» kommenteeris Talijärv.

Hetkel kuum