Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus riigimetsa müümise kord tekitab vaidlusi

    «Probleem on selles, et määrus on liiga riigimetskondade keskne,» põhjendas valitsuse pressiesindaja Juhan Kivirähk. Erametsatöötlejatel on kartus, et määrus annab loodavale riigimetsade majandamise organisatsioonile privilegeeritud õiguse võrreldes teiste ettevõtjatega, selgitas ta.
    «Ilmselt ei ole kõik punktid määruses lõpuni läbi mõeldud,» tõdes Kivirähk.
    Eelmisel teisipäeval jättis valitsus kinnitamata keskkonnaministeeriumi esitatud riigimetsades ülestöötatud metsamaterjalide müügi korra määruse, mis senise oksjoni kõrval võimaldab müüa metsamaterjali ka kinnisel eelläbirääkimistega enampakkumisel ning kokkuleppehinnaga.
    «Praegune enampakkumise süsteem on end ammendanud ega rahulda kedagi, uuega ei ole nõus metsatööstuse liit,» väitis Kivirähk. «Valitsus tahaks aga, et kõik osapooled oleksid rahuldatud,» märkis ta.
    «Ettevõtjad tunnetavad korruptsiooniohtu,» kommenteeris määrust metsatööstuse liidu tegevdirektor Antti Pae. Tema väitel on ebaselge, kellele ja kui palju hakatakse kokkuleppehinnaga puitu müüma.
    Kinnisel eelläbirääkimisega pakkumisel on määruse koostajad lubanud eelistada kohalikke puidu töötlejaid. «Kitsas ring ametnikke otsustab, kes on väärt ostma,» tõdes Pae.
    Antti Pae kinnitusel on metsatööstuse liidu ettepanek muuta pakkumiste skeemi, et oleks varakult teada, kui palju ja kus metsamaterjali aasta jooksul müüakse. «Kui luuakse riigimetsade majandamise organisatsioon, siis peab ta tegelema aktsiaseltsina ausas konkurentsis teiste ettevõtjatega,» täiendas Pae.
    Kokkuleppehinnaga hakkavad metskonnad puitu müüma erandjuhul, kinnitas metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Tema sõnul on võimalus kehtestada metskonnale piir, et aastas tohib näiteks saja tuhande krooni väärtuses müüa tarbepuud kokkuleppehinnaga. «Siia alla käib küttepuu kohalikele elanikele ja kui kellegi on vaja aeda parandada või maja on maha põlenud,» tõi Talijärv näite.
    Kinnise pakkumisega materjali müügiga anname aga investorile kindluse, et ta ei pea oksjonil käima, kõneles Talijärv. «Väike aknaraamitehas saab täna palki osta saetööstuselt või peab ostma langi koos paberi- ja küttepuudega ning ise raiumise korraldama,» tõi ta näiteks. «Osale puidutöötlejatele on kord kasulik,» lausus Talijärv.
    Metsaameti eesmärk on müüa rohkem puitu lõppostjale ja loobuda vahendajatest, sõnas Talijärv. «Täna müüb metskond metsa vahendajatele, kes puidu edasi müüvad, nende elu muutub küll kibedamaks,» lubas Talijärv.
    «Oponendid kardavadki, et metskonnad muutuvad tugevamaks ja vahendajate magus elu kuivab kokku,» sõnas ta.
    Talijärve sõnul on eesmärk müüa tulevikus pool riigimetsast oksjonil ja teine pool läbirääkimistega. «Aga see on kauge tulevik, lähiaastatel domineerib kasvava metsa müük oksjonil,» kinnitas ta. «Kui esialgu veerandi metsa ise üles töötada jõuame, on hästi.»
    Anarhia tekkimise metsas välistab Talijärve sõnul keskkonnaministri kehtestatud kogus, kui palju metsamaterjali järgmisel aastal müüki pannakse.
    Täna koguneb keskkonnaministeeriumis ümarlaud, kuhu on kutsutud majandusministeeriumi, metsatööstuse liidu ja kaubandus-tööstuskoja esindajad, et jõuda metsa müügi määruses kokkuleppele. Valitsus arutab riigimetsa müügi määrust taas tuleval teisipäeval.
    Andres Talijärve sõnul on määruse kinnitamisega kiire, sest metsa müük on pidurdunud ja ettevõtjate puiduvarud hakkavad ohtlikult kahanema. Metsatööstuse liidu andmetel on riigimetsast poole aasta jooksul müüdud vaid veerand aasta kogusest. «Kõik teavad, et uus määrus on tulekul ja keegi ei taha enne müüa,» kommenteeris Talijärv.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.