• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teedest

    Kes vähegi autoga Eestist välja sõidab, märkab kindlasti, et maanteede osas jääme me nii Lääne- kui ka Ida-Euroopa tasemest kõvasti allapoole. Piinlikkust ei pea tundma vaid Lätis ja Venemaal. Täitsa häbi nende Eestimaa teede pärast -- auklikud, teekatte- märgistus praktiliselt puudub, ristmikud on ilma viitadeta ja teeperved võsastunud.
    Kuidas vähemalt olulisemadki teed korda saada?
    Alustama peaks eesmärkide seadmisest. Valitsusel tuleks paika panna selged tähtajad, mis ajaks jõuab Tallinna--Tartu kiirtee Tallinnast Mäoni, millal see lõplikult valmib, millal lõpetatakse Tallinna--Narva kiirtee jne.
    Plaane tehes ei tohi sattuda eufooriasse, meile ei ole Tartu ja Tallinna vahele vaja Saksamaa tasemel autobahn'i. Piisab lihtsast neljarealisest maanteest, mis sildade kohal võib muutuda kaherealiseks. Pole vaja ehitada mitmetasapinnalisi hirmkalleid ristmikke, aitab, kui teede ristumiskohas piirata sõidukiirust.
    Plaanide elluviimiseks võib võtta riikliku laenu või teha olulisi muudatusi riigieelarve kulude poolel. Ilmselt tuleb kasutada kombineeritud varianti. Hädaldamisega, et raha ei ole, kahte sõidurida juurde ei teki.
    Keegi peab teede-ehituse oma südameasjaks võtma, muidu murrangut ei sünni. See peab olema sihikindel teoinimene, kes lahendab finantseerimisprobleemid ja vastutab teede tähtaegse valmimise eest. See inimene ei saa olla keegi muu kui peaminister või vähemalt teede- ja sideminister, sest maanteed kuuluvad riigile ja eraettevõtja tarmukas käsi nendeni ei ulatu.
    Paraku on mul raske ette kujutada Mart Siimanni maanteid ehitava valitsusjuhina. Teede ehitamiseks on vaja tugevat, kindla joonega valitsust, mitte kokkuleppelist (ajutist) vähemusvalitsust. Seega ei olegi midagi teha. Aukude vahel laveerides ootan uusi valimisi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.