Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teistele eeskujuks
- Pärast kaks kuud kestnud põhjalikku remonti avas möödunud esmaspäeval taas uksed Estonia kontserdisaal. Kontserdisaali rekonstrueerimine ja uus sisustus läks erinevate liising- ja faktooringlepingutena kokku maksma ligi 16 miljonit krooni. Eesti Kontsert loodab summa lõplikult tasuda kuue aasta jooksul.
Estonia kontserdisaalis tehtud ümberehitus on positiivne näide sellest, et ka kultuuriobjekte on hea organiseerimise korral võimalik praktiliselt ilma riigipoolse abita remontida ja korralikult sisustada.
Edu aitab saavutada see, kui kogu projekti panna juhtima aktiivne ja teotahtelise inimene. Estonia kontserdisaali remondi puhul oli selliseks inimeseks Eesti Kontserdi asedirektor Aivar Mäe.
Kontserdisaalis tehtud remont ei paistnud silma mitte ainult oma kiiruse ja mahukuse poolest, vaid see on ka kvaliteetne.
Kahe kuu pikkuse töö tulemusena värviti lagi, mis oli seni lubjatud, kunstmarmorist sammastelt võeti maha kollane lakk, pandi uus põrand ja vahetati toolid. Oli ka viimane aeg, sest tagumistes ridades ei olnud toolid enam põranda küljes kinni, vaid olid vajumas läbi põranda.
Kontserdisaalis on nüüd uued toolid, mida on kerge liigutada, uus moduleeritav lava. Lava saab seada nii koorile, orkestrile kui ka mõlemale korraga. Võimalusi on palju, sest kokku saab liigutada 75 astet.
Möödunud nädalal Estonia kontserdisaali piletikassade taha tekkinud järjekorrad näitasid, et kontserdisaali remontimine ei olnud oluline ainult Eesti Kontserdile ja teda toetanud firmadele.