• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riik paigutab raha hästi?

    POOLT
    Tahan väita, et see osa ra-havoogude juhtimisest, mis on riigikassa hallata, on läinud päris hästi tööle.
    Aga kui me räägime kogu avaliku sektori vabast rahast -- 3,1 miljardit krooni juuni lõpu seisuga -- siis sellest oli riigikassa hallata 416 miljonit ehk kusagil 14%.
    Riigi rahavoog ongi tegelikult maksumaksja raha suunamine sinna, kuhu ta on seadusega ette nähtud.
    Selleks on olemas riigieelarve.
    Riigieelarve on sisuliselt üks fond ja seal toimuvad rahavood: maksumaksja maksab ja nüüd oleks oluline, et see raha ei jääks lihtsalt kuskile kasutult seisma, vaid kui on vajalik riigile, siis tehakse see kulutus maksimaalse kiirusega ära. Väidan, et riigikassa puhul tehakse see kulutus 1-2 päeva jooksul.
    Või teine variant: kui sel hetkel seda raha vaja ei ole, et see raha on siis nii paigutatud, et see toob riigile kasu.
    Sellega on okay nendes kohtades, kus on rakendatud riigikassa süsteemi.
    Kui me räägime sellest 3,1 miljardist, siis ülejäänu üle riigikassal kahjuks otsustamisvõimalust ei ole. Ei ole ka rahandusministeeriumil.
    VASTU
    Räägin praegu konkreet-selt keskvalitsuse rahast, mille eelmise aastalõpu saldo oli peaaegu miljard krooni, selle poolaasta saldo oli üle poolteise miljardi ja sellest mõlemast summast oli alla 500 miljoni pandud tähtajalisele hoiusele. Kui juuni lõpul oli keskvalitsusel raha 1,5 mld, siis sellest alla 0,5 mld oli tähtajalisel hoiusel ja veidi üle 1 mld nõudmiseni hoiusel. Kui see on hea juhtimine, siis mul on teistsugune arusaamine heast juhtimisest.
    Tõesti, see osa 1,5 miljardist, mida käsutab riigikassa, on hästi paigutatud. Aga see miljardikene, mis jääb väljapoole riigikassat ja on keskvalitsuse raha, siin on küsimus: kelle raha see on, kes seda haldab, kes seda käsutab ja kes saab intressid? Riigieelarve tuludes neid intresse ei ole.
    Aasta-aastalt lähevad need summad üha suuremaks. Meie eesmärk oli juhtida tähelepanu kitsaskohale. Eks need inimesed, kes riigi rahale lähemal seisavad, peavad tegema ettepaneku, kuidas seda olukorda lahendada. Kõigepealt tuleks ikkagi aru saada, miks see raha on niimoodi paigutatud, mis on selle põhjused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Einar Vallbaum: Narva-Jõesuu muulist sõltub erakordselt palju
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
USA lihtsustab reisimistingimusi
Valge Maja teatas täna, et alates novembri algusest leevenevad reisitingimused mittekodanikele USA-sse reisimisel. Riiki lastakse välismaalased kes on täielikult vaktsineeritud, vahendab Yahoo Finance.
Valge Maja teatas täna, et alates novembri algusest leevenevad reisitingimused mittekodanikele USA-sse reisimisel. Riiki lastakse välismaalased kes on täielikult vaktsineeritud, vahendab Yahoo Finance.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Kokutajast Eesti parimaks koomikuks ehk kuidas nali andis Ari Matti Mustonenile elutahte
Eesti professionaalseimaks koomikuks nimetatud Ari Matti Mustonen oli karjääri algusajal halb, kokutas ja oli enne esinemist närvis. Aastate pikkuse järjepideva töö ja enda pidevalt ebamugavatesse olukordadesse viimisega avastas ta, et nali on täitnud ta unistused ja andnud ka elutahte.
Eesti professionaalseimaks koomikuks nimetatud Ari Matti Mustonen oli karjääri algusajal halb, kokutas ja oli enne esinemist närvis. Aastate pikkuse järjepideva töö ja enda pidevalt ebamugavatesse olukordadesse viimisega avastas ta, et nali on täitnud ta unistused ja andnud ka elutahte.