Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas riik paigutab raha hästi?
POOLT
Tahan väita, et see osa ra-havoogude juhtimisest, mis on riigikassa hallata, on läinud päris hästi tööle.
Aga kui me räägime kogu avaliku sektori vabast rahast -- 3,1 miljardit krooni juuni lõpu seisuga -- siis sellest oli riigikassa hallata 416 miljonit ehk kusagil 14%.
Riigi rahavoog ongi tegelikult maksumaksja raha suunamine sinna, kuhu ta on seadusega ette nähtud.
Selleks on olemas riigieelarve.
Riigieelarve on sisuliselt üks fond ja seal toimuvad rahavood: maksumaksja maksab ja nüüd oleks oluline, et see raha ei jääks lihtsalt kuskile kasutult seisma, vaid kui on vajalik riigile, siis tehakse see kulutus maksimaalse kiirusega ära. Väidan, et riigikassa puhul tehakse see kulutus 1-2 päeva jooksul.
Või teine variant: kui sel hetkel seda raha vaja ei ole, et see raha on siis nii paigutatud, et see toob riigile kasu.
Sellega on okay nendes kohtades, kus on rakendatud riigikassa süsteemi.
Kui me räägime sellest 3,1 miljardist, siis ülejäänu üle riigikassal kahjuks otsustamisvõimalust ei ole. Ei ole ka rahandusministeeriumil.
VASTU
Räägin praegu konkreet-selt keskvalitsuse rahast, mille eelmise aastalõpu saldo oli peaaegu miljard krooni, selle poolaasta saldo oli üle poolteise miljardi ja sellest mõlemast summast oli alla 500 miljoni pandud tähtajalisele hoiusele. Kui juuni lõpul oli keskvalitsusel raha 1,5 mld, siis sellest alla 0,5 mld oli tähtajalisel hoiusel ja veidi üle 1 mld nõudmiseni hoiusel. Kui see on hea juhtimine, siis mul on teistsugune arusaamine heast juhtimisest.
Tõesti, see osa 1,5 miljardist, mida käsutab riigikassa, on hästi paigutatud. Aga see miljardikene, mis jääb väljapoole riigikassat ja on keskvalitsuse raha, siin on küsimus: kelle raha see on, kes seda haldab, kes seda käsutab ja kes saab intressid? Riigieelarve tuludes neid intresse ei ole.
Aasta-aastalt lähevad need summad üha suuremaks. Meie eesmärk oli juhtida tähelepanu kitsaskohale. Eks need inimesed, kes riigi rahale lähemal seisavad, peavad tegema ettepaneku, kuidas seda olukorda lahendada. Kõigepealt tuleks ikkagi aru saada, miks see raha on niimoodi paigutatud, mis on selle põhjused.