Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    T?ehhi toibub pööritavast edust

    «Majanduse üleminekuaeg on lõpule jõudnud,» kuulutas T?ehhi peaminister Vaclav Klaus 1995. a lõpus. Poolteist aastat hiljem on riik poliitilises kriisis ning kerkinud on suured majanduslikud probleemid. Mis on läinud valesti?
    Languse juuri võib otsida juba 1992. a parlamendivalimistelt, kus ülekaalukalt võitis kiireid reforme pooldav kodanike demokraatlik partei (ODS).
    Lõpetati erastamine, range eelarve- ja finantspoliitika andis makromajanduses häid tulemusi -- riigieelarve oli aastaid tasakaalus ning 3protsendine tööpuudus piirkonna madalaim. Väited, et madal tööpuudus võib olla ka ettevõtete ebapiisavate ümberkorralduste märk, lükkas Klaus enesekindlalt tagasi.
    Nüüd on valminud liigse enesekindluse kibedad viljad. Ebaõnnestunud erastamisskeemiga tekkinud ettevõtete segased omandisuhted ning puudulikud seadused on võimaldanud selget pettust, pankadest ja investeerimisfondidest on kõrvale juhitud miljardeid kroone. Viimase kolme aastaga on kokku varisenud 12 panka. Mais sattus T?ehhi kroon spekulantide rünnaku alla, kes tegid panuse riigi poliitilistele ja majandushädadele.
    Seda poleks olnud, kui reformidega oleks kaasnenud muudatused seadusandluses ning pankade erastamine. Just esimesel võimuloleku ajal oli Klausi valitsusel rahva toetus vajalikeks, kuid ebapopulaarseteks reformideks. Selle asemel aeglustati 1996. aasta valimistele mõeldes juba 1993--1994. aastal tempot.
    Klaus ilmutas tugevat liidrikätt seni, kuni riigis valitses «must-valge reaalsus». Üleminekuaja järgse võimaluste paljususega ei suudetud kohaneda, alternatiivid lükati kõrgilt tagasi.
    See maksis kätte 1996. a parlamendivalimistel, kus ODS jäi küll tugevaimaks parteiks, kuid opositsioon sai 200kohalises alamkojas 101 kohta. Klaus moodustas vähemusvalitsuse, kuid oskamatus surve all töötada tegi koalitsiooni praktiliselt otsustusvõimetuks. Reformid elamumajanduses, panganduses ja tervishoius lükati edasi.
    Avalikkuse ette jõudsid finantsskandaalid, mida muutunud poliitilises situatsioonis ei olnud enam võimalik varjata. Esimest korda alates 1992. a kirjutas press avalikult sellest, kuidas valitsev koalitsioon on unarusse jätnud seadusandluse, suutmata tagada kapitaliturge reguleerivaid seadusi ning korruptsioonivastaseid sätteid.
    Koalitsioon ei tunnistanud oma eksimusi ning selle asemel et pakkuda poliitilisi ja majanduslikke alternatiive, esitas opositsioon järjest uusi süüdistusi.
    Majanduses aga süvenesid probleemid. Halvatud valitsus pole suutnud piirata kaubandus- ja eelarvedefitsiidi kasvu ega pidurdada palgatõusu. Lõpuks välja kuulutatud abinõude pakett jäi hiljaks ning kuna sellele ei järgnenud ümberkorraldusi valitsuses, ei pääsenud poliitika suluseisust.
    Krooni edasise languse ärahoidmiseks tuldi mais välja uute abinõudega, mida tulnuks juurutada juba aastaid tagasi. Samuti pidid t?ehhid kuulma, et Ungari ja Poola on olnud edukamad. Valitsuse populaarsus langes.
    Nüüd, kus Klausi valitsusel on parlamendis nii napp toetus ning vaid viiendiku elanikkonna usaldus, on ebapopulaarseid abinõusid raske ellu viia. Lisaks on koalitsioon lõhenenud. Töötajate rahutused või uus rünnak kroonile võivad Klausi valitsuse kiiresti kukutada.
    T?ehhi kogemus näitab, et «sametine» tegutsemisviis ei õigusta end üleminekuprotsessis või poliitilise kriisi hetkedel, mil oluline on otsusekindlus. Et alalhoidlikel t?ehhidel puudub julgus, pole nende naasmist piirkonna liidriks niipea oodata.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.