Ägedad kursikõikumised New Yorgi börsil on tõstnud küsimuse, kas olukord ei viita mitte 1987. a oktoobrikrahhi võimalikule kordumisele. Börsi põhimureks on jätkuvalt küsimus sellest, millal USA tugev majanduskasv ning madal tööpuudus sunnivad riigi keskpanka baasintressi tõstma.1987. a börsikrahh vallandus just rea ootamatute intressitõusude järel.

Selles, et intressid tõusevad, turud ei kahtle. Järjest raskem on aga ennustada, millal see toimuda võib. Paradoksaalselt raskendab ennustamist infotehnoloogia revolutsioon.

Ametliku statistika järgi ei ole investeeringud infotehnoloogiasse ja sidevahenditesse majanduse efektiivsust tõstnud. Kui ajavahemikus 1960--1973 kasvas USAs produktiivsus töötaja või tunni kohta keskmiselt 2,75%, siis nüüdseks on see langenud ühele protsendile.

See on absurdne, leiavad majandusspetsialistid, kes on leidnud mõjusa eestkõneleja USA keskpanga esimehes Alan Greenspanis. «Greenspani koolkond» väidab nimelt, et riigi majanduses on toimunud põhjalikud muutused ning madal produktiivsusnäitaja on tingitud mõõteveast. Enamik läänemaailmast on muutunud valdavalt teenuste ühiskonnaks, kus tööstus moodustab vaid 20% SKTst. Teenindussfääri produktiivsust on aga oluliselt raskem mõõta kui tööstuse oma.

Greenspan on veendunud, et produktiivsus on tõusnud majanduse kõigis sektorites. See koos ettevõtete otsustava ratsionaliseerimisega (downsizing) on loonud tugeva aluse madala inflatsiooni kindlustamiseks. Majandus kannatab välja kõrgemad palgad ning madalama tööpuuduse, ilma et inflatsioon kasvaks.

Greenspani kooli vastased heidavad sellele aga ette liigset optimismi ning väidavad, et töötajate palganõudeid on kontrolli all hoidnud hirm ratsionaliseerimise käigus töökohta kaotada.

Greenspani optimismil on toetajaid. OECD andmeil on infotehnoloogia revolutsiooni mõju viibimine tõlgendatav sellega, et tulemusi hakkab uus tehnika andma alles siis, kui see on edukalt integreeritud ettevõtte organisatsiooni ja tootmisesse.

Analüüsifirma Bank Credit Analyst leidis madalale inflatsioonile seletuse USA majanduse kogutoodangu lähemal uurimisel. Kõrgtehnoloogia sektori arvele langeb vaid 5,5 protsenti SKTst, kuid 40 protsenti juurdekasvust. Aastane juurdekasv on 25 protsenti, samas kui tegevusala hinnad langevad 10 protsenti aastas. Muu majandus kasvab aastas vaid 1,5%, mis võimaldab üksnes mõõdukat hinnatõusu.

Mida võib uus lähenemine tootlikkuse kasvule tähendada arengutele finantsturgudel.

Kui Greenspanil on õigus, ei tingi intressimäärade tõus börsikrahhi. Viimaste aastate aktsiahindade tõusu võib vaadelda kui tehnilise hüppe ja kiire kasumikasvu diskonteerimist. Börsil väljenduks see krahhi asemel kasvu pidurdumisena.

USA keskpank võib olukorda stabiliseerida, piirdudes vaid paari korrigeerimisega. Ühele intressimäärade tõusule ei pruugi tingimata järgneda teist.

Raskus ennustada USA keskpanga käike muudab börsid närviliseks, kui kartus inflatsiooni kasvu ees maad võtab. Eriti rahutuks kujunevad kindlasti päevad enne intressimäärade muutmist otsustava USA keskpanga vabaturukomitee istungeid 30. septembril, 12. novembril ning 16. detsembril. SD