- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Greenspan kütab kirgi
Ägedad kursikõikumised New Yorgi börsil on tõstnud küsimuse, kas olukord ei viita mitte 1987. a oktoobrikrahhi võimalikule kordumisele. Börsi põhimureks on jätkuvalt küsimus sellest, millal USA tugev majanduskasv ning madal tööpuudus sunnivad riigi keskpanka baasintressi tõstma.1987. a börsikrahh vallandus just rea ootamatute intressitõusude järel.
Selles, et intressid tõusevad, turud ei kahtle. Järjest raskem on aga ennustada, millal see toimuda võib. Paradoksaalselt raskendab ennustamist infotehnoloogia revolutsioon.
Ametliku statistika järgi ei ole investeeringud infotehnoloogiasse ja sidevahenditesse majanduse efektiivsust tõstnud. Kui ajavahemikus 1960--1973 kasvas USAs produktiivsus töötaja või tunni kohta keskmiselt 2,75%, siis nüüdseks on see langenud ühele protsendile.
See on absurdne, leiavad majandusspetsialistid, kes on leidnud mõjusa eestkõneleja USA keskpanga esimehes Alan Greenspanis. «Greenspani koolkond» väidab nimelt, et riigi majanduses on toimunud põhjalikud muutused ning madal produktiivsusnäitaja on tingitud mõõteveast. Enamik läänemaailmast on muutunud valdavalt teenuste ühiskonnaks, kus tööstus moodustab vaid 20% SKTst. Teenindussfääri produktiivsust on aga oluliselt raskem mõõta kui tööstuse oma.
Greenspan on veendunud, et produktiivsus on tõusnud majanduse kõigis sektorites. See koos ettevõtete otsustava ratsionaliseerimisega (downsizing) on loonud tugeva aluse madala inflatsiooni kindlustamiseks. Majandus kannatab välja kõrgemad palgad ning madalama tööpuuduse, ilma et inflatsioon kasvaks.
Greenspani kooli vastased heidavad sellele aga ette liigset optimismi ning väidavad, et töötajate palganõudeid on kontrolli all hoidnud hirm ratsionaliseerimise käigus töökohta kaotada.
Greenspani optimismil on toetajaid. OECD andmeil on infotehnoloogia revolutsiooni mõju viibimine tõlgendatav sellega, et tulemusi hakkab uus tehnika andma alles siis, kui see on edukalt integreeritud ettevõtte organisatsiooni ja tootmisesse.
Analüüsifirma Bank Credit Analyst leidis madalale inflatsioonile seletuse USA majanduse kogutoodangu lähemal uurimisel. Kõrgtehnoloogia sektori arvele langeb vaid 5,5 protsenti SKTst, kuid 40 protsenti juurdekasvust. Aastane juurdekasv on 25 protsenti, samas kui tegevusala hinnad langevad 10 protsenti aastas. Muu majandus kasvab aastas vaid 1,5%, mis võimaldab üksnes mõõdukat hinnatõusu.
Mida võib uus lähenemine tootlikkuse kasvule tähendada arengutele finantsturgudel.
Kui Greenspanil on õigus, ei tingi intressimäärade tõus börsikrahhi. Viimaste aastate aktsiahindade tõusu võib vaadelda kui tehnilise hüppe ja kiire kasumikasvu diskonteerimist. Börsil väljenduks see krahhi asemel kasvu pidurdumisena.
USA keskpank võib olukorda stabiliseerida, piirdudes vaid paari korrigeerimisega. Ühele intressimäärade tõusule ei pruugi tingimata järgneda teist.
Raskus ennustada USA keskpanga käike muudab börsid närviliseks, kui kartus inflatsiooni kasvu ees maad võtab. Eriti rahutuks kujunevad kindlasti päevad enne intressimäärade muutmist otsustava USA keskpanga vabaturukomitee istungeid 30. septembril, 12. novembril ning 16. detsembril. SD
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele