Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    150 miljonit krooni Pärnumaal saetööstusse

    Ekspordile orienteeritud saetööstuse võimsuseks saab 80 000 tihumeetrit saematerjali aastas.
    Saetööstuse rajamiseks on Paikuse volikogu otsustanud müüa firmale 12,8 hektarit maad, ütles Forestexi juhatuse esimees Tõnis Mäerand. Sügisel plaanib saeveski osta juurde veel 12 hektarit maad. «Maa ostuhinnaga meid ei pigistatud, sest tööhõive ja maksudena võidab vald topelt,» märkis ta.
    Kogu investeeringuks vajalik raha tuleb Eesti pankadest, kinnitas Mäerand. «Vedaja on Hansapank, kes haarab sündikaatlepinguga kaasa ka Hoiupanga,» selgitas ta.
    Pinnasetööd algavad kuu pärast, tehnika valime välja hiljemalt novembri algul, sõnas Mäerand. Tema sõnul ei ole veel otsustatud, kas valida frees-, ketas- või lintsaag. Toodangut hakkab tööstus andma järgmisel suvel.
    Tehase esialgne tootlikkus ühes vahetuses on 40 000 tihumeetrit saematerjali aastas. Tööle hakkab uues saetööstuses poolsada inimest. Ühes vahetuses töötades on palgivajadus 90 000 tihumeetrit aastas.
    «Alustame okaspuu peenpalgi töötlemisega,» teatas Mäerand. Peenpalgiks nimetatakse 10- kuni 25sentimeetrise läbimõõduga palki. Sarnast palki töötleb ka Imavere saeveski, kes tahab alustada ka jämepalgi töötlemist.
    Saeveski omanikud on ASid Forestex, Lemeks MT, Pärnu Mets ja Karo Mets. Imavere saeveski üks omanik AS Sylvester on ühtlasi ka kolmandiku Forestexi aktsiate omanik, mis tähendab, et firmade grupp investeerib aasta jooksul Eesti metsatööstusse kuni 400 miljonit krooni. Enne Imavere laiendamist kaalus Sylvester ühe võimalusena ka Pärnusse uue saetööstuse ehitamist.
    «Majandusruumis oleme konkurendid, aga pigem on see koostöö eri regioonides,» tõdes Mäerand. Sellega võidavad mõlemad firmad veokuludelt, sest Sylvester saab Pärnumaal ostetud palgi viia Paikusele ja Forestex omakorda Kesk-Eestist Imaverre.
    Aasta lõpul plaanib oma kuivativõimsust kahekordistada Eesti kolmas suur saetööstus AS Toftan Võrumaal Sõmerpalus, mille tootmisvõimsus on 70 000 tihumeetrit saematerjali aastas. Suvel käivitus ka ASi Metsind Reopalu saetööstus, mille aastane tootmisvõimsus on 50 000 tihumeetrit. «Juhul kui realiseeruvad Imavere ambitsioonid ja meie laienemine, ei saa uutel tulejatel küll kerge olema,» kommenteeris Toftani direktor Tiit Kolk.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.