• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    150 miljonit krooni Pärnumaal saetööstusse

    Ekspordile orienteeritud saetööstuse võimsuseks saab 80 000 tihumeetrit saematerjali aastas.
    Saetööstuse rajamiseks on Paikuse volikogu otsustanud müüa firmale 12,8 hektarit maad, ütles Forestexi juhatuse esimees Tõnis Mäerand. Sügisel plaanib saeveski osta juurde veel 12 hektarit maad. «Maa ostuhinnaga meid ei pigistatud, sest tööhõive ja maksudena võidab vald topelt,» märkis ta.
    Kogu investeeringuks vajalik raha tuleb Eesti pankadest, kinnitas Mäerand. «Vedaja on Hansapank, kes haarab sündikaatlepinguga kaasa ka Hoiupanga,» selgitas ta.
    Pinnasetööd algavad kuu pärast, tehnika valime välja hiljemalt novembri algul, sõnas Mäerand. Tema sõnul ei ole veel otsustatud, kas valida frees-, ketas- või lintsaag. Toodangut hakkab tööstus andma järgmisel suvel.
    Tehase esialgne tootlikkus ühes vahetuses on 40 000 tihumeetrit saematerjali aastas. Tööle hakkab uues saetööstuses poolsada inimest. Ühes vahetuses töötades on palgivajadus 90 000 tihumeetrit aastas.
    «Alustame okaspuu peenpalgi töötlemisega,» teatas Mäerand. Peenpalgiks nimetatakse 10- kuni 25sentimeetrise läbimõõduga palki. Sarnast palki töötleb ka Imavere saeveski, kes tahab alustada ka jämepalgi töötlemist.
    Saeveski omanikud on ASid Forestex, Lemeks MT, Pärnu Mets ja Karo Mets. Imavere saeveski üks omanik AS Sylvester on ühtlasi ka kolmandiku Forestexi aktsiate omanik, mis tähendab, et firmade grupp investeerib aasta jooksul Eesti metsatööstusse kuni 400 miljonit krooni. Enne Imavere laiendamist kaalus Sylvester ühe võimalusena ka Pärnusse uue saetööstuse ehitamist.
    «Majandusruumis oleme konkurendid, aga pigem on see koostöö eri regioonides,» tõdes Mäerand. Sellega võidavad mõlemad firmad veokuludelt, sest Sylvester saab Pärnumaal ostetud palgi viia Paikusele ja Forestex omakorda Kesk-Eestist Imaverre.
    Aasta lõpul plaanib oma kuivativõimsust kahekordistada Eesti kolmas suur saetööstus AS Toftan Võrumaal Sõmerpalus, mille tootmisvõimsus on 70 000 tihumeetrit saematerjali aastas. Suvel käivitus ka ASi Metsind Reopalu saetööstus, mille aastane tootmisvõimsus on 50 000 tihumeetrit. «Juhul kui realiseeruvad Imavere ambitsioonid ja meie laienemine, ei saa uutel tulejatel küll kerge olema,» kommenteeris Toftani direktor Tiit Kolk.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.