Spetsialistist

Nii palju tööd on, et peab kliente peaaegu valima hakkama, põhjendas arvutifirma Eurotec-Infosüsteemid üks omanikke Sven Uusväli soovimatust figureerida Äripäeva kaante vahel ilmuvas arvutifirmade TOPis. Sadakonna suurema arvutifirma kõrval esinemine tekitas hirmu, et ebakompetentsete klientide tulv hakkab tööd segama.

Paariprotsendilise rentaablusega töötav firma võiks hoopis tõsta hindu, hoogsa klienditõrje asemel tugevamad kunded sõelale jätta ja endale kasumit teenida. Teise võimalusena pakuvad ettevõtlusõpikud juhuks, kui nõudmine hakkab ületama pakkumist, äri laiendamist.

Peamiselt majandusinfosüsteemide installeerimisega tegelevas Koreli Infosüsteemides töötab 16 inimest, järgmisel aastal on plaanis suurendada töötajaskonda 14 liikme võrra. Firma juhatuse esimehe Rait Persidski sõnul ei kurda nemadki klientide vähesuse üle, kuid kiiremat laienemist segab spetsialistipõud.

Haridusministeeriumi andmetel on praegu 22% üliõpilastest majandusteaduste alal, see on märksa rohkem kui enamikus Euroopa riikides. Tehnika ja tehnoloogia tudengeid on vaid 17%. Kiire majanduse arengu ja ülekuumenemisohu puhul peab need proportsioonid paika saama.

Esiteks vajab Eesti riik korralikku ülevaadet tööjõuvajadusest ja selle arengust. Teiseks peab ametiõpinguile siirduvaile noortele soovitama mõelda, kas populaarsed ärijuhtimist õpetavad koolid annavad eluks vajaliku pagasi, et peret toita. Arvan, et hea tehniline haridus annab kindla sissetuleku ja konkurentsivõime tööjõuturul, millele muidugi ei tule kahjuks lisateadmised ärijuhtimises. Need kaks oskust kokku tagavad ka firmale nii kliendid kui kasumi, madala rentaabluse, tiheda konkurentsi ja personalinappuse käes vaevlevatele infotehnoloogia firmadele aga võimaluse stabiilseks arenguks.