Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigil pole oma rahaasjadest ülevaadet
Rahandusministeeriumil pole mitte mingit ülevaadet sellest, kui palju on avalik-õiguslikel institutsioonidel raha ja kuidas see on paigutatud, kinnitasid kolmapäeval rahandusministriga kohtunud Hansa- ja Hoiupanga juhid.
«Rahandusministeerium tahab läbi Eesti Panga küsida riigi raha seisu järele,» ütles Hansapank Eesti direktor Indrek Neivelt. «See on ju, nagu te annaks lapsele taskuraha ja siis teeks pangast järelepärimise, kui palju lapsel arvel raha on.»
Neivelt märkis, et ehkki rahandusministeerium ei tea, kui palju avalik-õiguslikel asutustel raha on, maksab ministeerium neile iga kuu raha juurde. Vajaliku aruandluse korraldamises ei ole samas ju midagi keerulist, lisas ta.
Hoiupanga juht Olari Taal ütles, et ta tegi rahandusministeeriumile ettepaneku nõuda asutustelt vähemalt kassajäägi seisu iga kuu. «Nad püüdsid siis seadusele viidates tõestada selle võimatust,» lisas ta.
Rahandusministeerium võttis Neivelti ja Taali sõnul aega süsteemi loomiseks, millega riigi raha saaks kontrolli alla.
Rahandusministeeriumi ja kahe panga vaheline hõõrumine algas Hansapanga ja Hoiupanga juhatuste augustis peaministrile tehtud ühisavaldusest, milles pangad nentisid, et riik haldab oma raha äärmiselt ebaefektiivselt.
Taal ütles, et Opmann kutsus Hoiupanga kohtumisele alles pärast artikli ilmumist Postimehes, kus rahandusminister väitis, et Hansapanga ja Hoiupanga esindajad keeldusid korduvalt dialoogist. BNS