• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 26.09.97, 01:00

Pilved viljasaagi kohal

Selle aasta kaubabörside kuum teema -- Vaikse ookeani ekvatoriaalpiirkonnas iga mitme aasta tagant tekkiv kuumalaine, mis toob endaga kaasa orkaane ja mõjutab kliimat globaalselt (El Nino) on tõusnud ähvardavana teraviljasaagi kohale. ÜRO toitlustus- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) viimane prognoos järgmise aasta teraviljasaagi kohta on soodne, kuigi madalam kui eelmine, sest USA ja Hiina teraviljasaak tuleb esialgselt arvatust madalam. FAO prognooside kohaselt on järgmise aasta teraviljavarud kokku 280 mln tonni,mis on umbes 14 mln tonni varem prognoositust vähem. Globaalse laovaru ja tarbimise suhe tuleb umbes 15%, kusjuures toiduainete normaalseks vajaduseks peaks see suhe olema 17-18%. Nn hädavarude kogumaht on aga nii väike, et väiksemgi saagikuse alanemine viib teraviljasaaduste hinnad kiiresti üles ja ohustab vaesemate riikide piisavat varustatust toiduainetega.
FAO prognoosib selle aasta kogusaagiks 1,87 mld tonni (veidi vähem kui möödunud aastal), sealhulgas nisu moodustab sellest 594 mln t (4 mln t mullusest enam) ja riis 898 mln t (8 mln t mullusest vähem).
Kuigi selle aasta saak on peamiselt juba kogutud, võib El Nino mõne olulise piirkonna (näiteks Austraalia) saaki kõvasti mõjustada. Selle ilmastikunähtuse kõige suurem aktiivsus langeb tõenäoliselt perioodile detsember-märts -- aeg, mil paljudes regioonides on vili just külvatud -- ning on saagikuse seisukohast väga riskantne.
Venemaa, kes on aastakümneid olnud teraviljaimportija, võib osutuda eksportijaks. President Jeltsin teatas möödunud nädalal plaanist müüa 10 mln tonni söödanisu ja -otra maailmaturule. Eksporditakse peamiselt endise NL koosseisu riikidesse, võib olla ka Türki ja Põhja-Aafrikasse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele