Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pilved viljasaagi kohal
Selle aasta kaubabörside kuum teema -- Vaikse ookeani ekvatoriaalpiirkonnas iga mitme aasta tagant tekkiv kuumalaine, mis toob endaga kaasa orkaane ja mõjutab kliimat globaalselt (El Nino) on tõusnud ähvardavana teraviljasaagi kohale. ÜRO toitlustus- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) viimane prognoos järgmise aasta teraviljasaagi kohta on soodne, kuigi madalam kui eelmine, sest USA ja Hiina teraviljasaak tuleb esialgselt arvatust madalam. FAO prognooside kohaselt on järgmise aasta teraviljavarud kokku 280 mln tonni,mis on umbes 14 mln tonni varem prognoositust vähem. Globaalse laovaru ja tarbimise suhe tuleb umbes 15%, kusjuures toiduainete normaalseks vajaduseks peaks see suhe olema 17-18%. Nn hädavarude kogumaht on aga nii väike, et väiksemgi saagikuse alanemine viib teraviljasaaduste hinnad kiiresti üles ja ohustab vaesemate riikide piisavat varustatust toiduainetega.
FAO prognoosib selle aasta kogusaagiks 1,87 mld tonni (veidi vähem kui möödunud aastal), sealhulgas nisu moodustab sellest 594 mln t (4 mln t mullusest enam) ja riis 898 mln t (8 mln t mullusest vähem).
Kuigi selle aasta saak on peamiselt juba kogutud, võib El Nino mõne olulise piirkonna (näiteks Austraalia) saaki kõvasti mõjustada. Selle ilmastikunähtuse kõige suurem aktiivsus langeb tõenäoliselt perioodile detsember-märts -- aeg, mil paljudes regioonides on vili just külvatud -- ning on saagikuse seisukohast väga riskantne.
Venemaa, kes on aastakümneid olnud teraviljaimportija, võib osutuda eksportijaks. President Jeltsin teatas möödunud nädalal plaanist müüa 10 mln tonni söödanisu ja -otra maailmaturule. Eksporditakse peamiselt endise NL koosseisu riikidesse, võib olla ka Türki ja Põhja-Aafrikasse.