Kõige kaugemale on jõutud Taanis, kus telekommunikatsioonituru piirangud kaotati läinud aastal. Välismaiste kõnede turust kuulub Teliale 10%, mõni nädal tagasi alustati riigisiseste kõnedega. Mobiilside alal käib äge hinnakonkurents -- Telia katsetab Odenses süsteemi, kus kõneminuti hind on äripäeval 70 ööri. Võrdluseks on Rootsis sarnase kõne tariif 6 Rootsi krooni.
Pääs Norra monopoolsele turule on Teliale vaevaline, kulutatud on 250 miljonit krooni. Hiljuti taotles Telia kontsessiooni uue DCS (Digital Cellular System) -võrgu rajamiseks, kus pakkumuse suurus on 1,5 miljardit krooni. Eesmärk on olla kohal, kui turg 1998. a piirangutest vabastatakse.
Soomes algas Telia pealetung 1994. a, mil energiakontsernilt IVO osteti 75% Telivo aktsiatest. Kuldmunaks sai kontsessioon uue DCS GSM-1800 võrgu rajamiseks, see on peagi valmimas. Soome strateegia kohta on uudiseid oodata sel nädalal toimuval kontoritehnika messil, mis võib tähendada teadet uue võrgu käikulaskmisest ning ühtlasi hinnasõja avapauku. Võimalik on ka ülejäänud Telivo aktsiate ostmine IVO-lt.
Rootsi peaminister Göran Persson ei soovi Telia erastamisest esialgu kõnelda, vähemalt mitte enne 1998. aasta valimisi. 49 protsendi Telia aktsiate müük oleks riigikassasse toonud 25 miljardit krooni.
Rootsi ja Norra on ainsad, kes pole telekommunikatsioonituru erastamiseks kindlat tähtaega määranud. Kompensatsiooniks on peaminister lubanud toetada Telia plaane rahvusvahelisel turul.
Ettevõtte Telia Overseas kaudu on Telia teinud suuri investeeringuid Hiinasse, Indiasse ja Ladina-Ameerikasse.
Euroopa turul konkureerimiseks moodustas Telia 1992. aastal Hollandi ja ?veitsi telekommunikatsioonifirmadega strateegilise liidu Unisource, mille käes on praegu 13 protsenti Euroopa turust.
Kontserni ulatuslik ekspanisoon nõuab suuri investeeringuid, mistõttu kontserni erastamist peetakse aja küsimuseks. Viimastel aastatel on Telia investeerinud 47,164 miljardit krooni, tänavune investeeringute vajadus on 14 miljardit. Mullu oli Telia käive 44,1 miljardit Rootsi krooni ning maksustamiseelne kasum 3,6 miljardit krooni.KL-DN-DI
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele