• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionikindlustuse kolmandast sambast

    Pensionikindlustuse kolm sammast on Euroopas tuttavad üle 100 aasta. Esimene sammas on kohustuslik riikliku sotsiaalkindlustuse süsteemi kaudu, teine korraldatakse kindlustusprintsiibil tööandja-töötaja vabatahtlikul kokkuleppel ja kolmas on inimese enda initsiatiiv.
    Maailmapanga initsiatiivil kultiveeritakse varianti, kus ka teine pensionikindlustuse sammas on kohustuslik. Kuna teise sambaga seonduv probleemide ring on üsna keerukas, siis selle rakendamist lähiaastatel ette näha ei ole.
    Pensioni kindlustamise kolmanda samba korraldamiseks on kaks võimalust: pensionikindlustus elukindlustusfirma kaudu ja pensioni kindlustamine pensionifondi vahendusel.
    Pensioni kindlustamist pensionifondide vahendusel hakatakse tegema siis, kui võetakse vastu pensionifondide seadus.
    Vabatahtliku pensionikindlustamise sihtrühmaks on valdav osa Eesti elanikkonnast. Huvi pensionikindlustuslepingute sõlmimise vastu on peamiselt nn tavalistel inimestel keskmise sissetulekuga. Nemad tunnetavad ilmselt kõige selgemini pensioniea ebakindlust elamaks ainult riigipensioniga või laste rahakoti peal.
    Pensioni kindlustamise elukindlustusfirma kaudu valivad tõenäoliselt need inimesed, kellel teenitud raha tuleb raske tööga ja kes ei soovi tulevikuks kõrvalepandud rahaga riskida.
    Inimene, kes sõlmib elukindlustusfirmaga pensionikindlustuslepingu, võtab kohustuse teha perioodilisi sissemakseid, kindlustusfirma aga kohustub neid koguma ja kasvatama riskivabalt. Kokkulepitud aastate pärast maksab firma inimesele pensioni elu lõpuni, lisaleppel ka pärast surma nn toitjakaotuspensioni.
    Pensionile lisandub intressikasvik, mille tulemusena pikaajaliste lepingute puhul võib pension ületada rohkem kui kahekordselt kokkulepitud suuruse. Vastavalt seadusele peab kindlustusfirma oma riski vähendamiseks tegema edasikindlustuslepingu mõnes rahvusvaheliselt tuntud edasikindlustusseltsis.
    Riskialtim inimene valib pensioni kindlustamise instrumendiks pensionifondi. Ta ostab fondiosakuid ja pensioniea või mõne teise tähtaja saabumisel müüb need pensionifondile tagasi.
    Eripäraks on pensionifondide puhul see, et osakuomanikud on ise riski kandjad. See tähendab, et nad ei saa mingeid garantiisid võimalike väljamaksete osas. Õnnestumiste puhul on kasumiosa suur, ebaõnnestumiste puhul jaotatakse ka ebaõnn osakute omanike vahel.
    Kuidas korraldatakse see, et inimene saab osakutest saadud raha perioodiliselt makstavate pensionidena, lahendatakse eraldi. Seda võib korraldada näiteks elukindlustusfirmade abil, kellel on pikaajaliste väljamaksete tegemise kogemus.
    Riiklikust seisukohast, arutades maksusoodustusi või muid kolmanda samba rakendamise tingimusi, tuleb lähtuda eeldusest, et nii kindlustuse kui ka fondide puhul peaksid kõik tingimused olema sarnased.
    Sotsiaalse ülesandena peavad olema esitatud tingimused ja võimalused oma elustandardi ja harjumuste säilitamiseks ka pensionieas. Võib näha ette, et pensionikindlustuse ja -fondide puhul raha kogumise miinimumperiood on 12 aastat, et väljamakseid ei tehta enne, kui inimene on vähemalt 60 aastat vana, et need makstakse välja ainult ositi (kord aastas, kvartalis, kuus) kuni elu lõpuni.
    Tähtis on teada, et kui algab pensionide väljamaksmine, peab kindlustusseltsil või -fondil olema piisavalt likviidsust, et oma kohustusi ka pikaajaliselt täita.
    Lõpuks üks tõdemus. Tänaseks on selge, et sobilikku riiklike pensionide seadust ei ole võimalik vastu võtta, vähemalt selle riigikogu koosseisu juures, sest konsensust ei ole tekkimas.
    Seega otsustusvastutuse peab võtma järgmine poliitiline koosseis, kelle kohta aga ei oska midagi öelda. Kujunenud määramatus mõjutab inimesi eksitavalt ning pensionilepingute sõlmimisega viivitatakse. See on kaotatud aeg, millel on kallis hind meile kõigile ja Eestile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tervishoiuettevõtte juht: võib-olla oleme me osalised uue ajastu tekkes
Praegused aktuaalsed teemad keerlevad väärtuspõhiste arutelude ümber. Võimalik, et tekkimas on uus ajastu, kirjutab tervishoiuettevõtte Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Praegused aktuaalsed teemad keerlevad väärtuspõhiste arutelude ümber. Võimalik, et tekkimas on uus ajastu, kirjutab tervishoiuettevõtte Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiaturud jätkasid langust
USA tähtsamad aktsiaindeksid jätkasid täna taandumist pärast eilset järsku langust.
USA tähtsamad aktsiaindeksid jätkasid täna taandumist pärast eilset järsku langust.
Selgus Eesti parim juht
Äsja kuulutati Pärnu juhtimiskonverentsil välja tiitli „Parim juht 2022“ võitja. Selle pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu.
Äsja kuulutati Pärnu juhtimiskonverentsil välja tiitli „Parim juht 2022“ võitja. Selle pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Kodu ostmine ripub juuksekarva otsas: arendajad tühistavad kokkuleppeid
Ehitushinna hüppelisest tõusust hingetuks löödud arendajad katkestavad broneeringuid ja lepinguid, palju leebemal juhul hoiatavad hinnatõusu eest korterite broneerijaid, kes peavad krõbedama hinnaga kaasa minema või uuest kodust loobuma. Suuremad arendajad näevad alatu käiguna just kokkulepete täielikku tühistamist.
Ehitushinna hüppelisest tõusust hingetuks löödud arendajad katkestavad broneeringuid ja lepinguid, palju leebemal juhul hoiatavad hinnatõusu eest korterite broneerijaid, kes peavad krõbedama hinnaga kaasa minema või uuest kodust loobuma. Suuremad arendajad näevad alatu käiguna just kokkulepete täielikku tühistamist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.