Hääletati kotijooksu poolt

Riigikogu leiab, et Eesti ma-jandus jookseb liiga kiiresti. Selleks, et me oma arengus Euroopa riikidele järele ei jõuaks ning Lätist ja Leedust liiga kaugele ette ei läheks, otsustas riigikogu eile, et Eesti peab jooksmist jätkama, kott ümber jalgade.

Äripäeva hinnangul on riigikogus vastu võetud tollitariifiseadus Eesti arengule ohtlik, sest muudab kogu ettevõtluskeskkonna ebastabiilseks ja suurendab riigi rolli majanduse juhtimises. Valitsusele anti võimalus kehtestada oma äranägemise järgi kuni kuueks kuuks kaitsetollid. Kokku on võimalik kaitsetollid kehtestada rohkem kui 9000 kaubagrupile.

Valitsusele sellise mängumaa lubamine on halb, sest muudab ettevõtjate tegevuse ebastabiilseks. Ettevõtja, olgu ta siis kohalik talupidaja või importöör, ei saa oma tegevust ette planeerida, sest tal on raske ette näha, millal valitsus ühe või teise survegrupi häält kuulda võtab ja kelle huvidest lähtuvalt tollid kehtestab.

Ühel sügisel võib valitsus kehtestada tollid kartulile. Kunstlikult kõrgeks aetud kartulihinnast innustatuna suurendab kartulitootja järgmisel aastal tootmismahtu, kuid siis on valitsus lummatud hoopis kartuli importijatest ja järgmisel sügisel kartulile tolle ei kehtesta.

Paljude inimeste ja ettevõtete sissetulekud ja väljaminekud hakkavad otseselt sõltuma kümmekonnast ministrist. Majandusedu ei sõltu enam turumajanduse reeglitest, vaid sellest, mis ettevõtted millist parteid toetavad. Poliitikutel on suur kiusatus anda järele eri huvigruppide survele, kelle huvid aga riigi kui terviku omadega sageli kokku ei lange. Seda tõestas ka õlleaktsiiside diferentseerimine.

Kaitsetollide ajutine kehtestamine on sama absurdne ja kahjulik kui näiteks enne järjekordseid valimisi õpetajate poolehoiu võitmiseks paariks kuuks ajutise astmelise tulumaksu kehtestamine. Nii nagu ei ole praegu Eestile vaja astmelist tulumaksu, ei ole Eestile vaja ka kaitsetolle. Miks peab just siis, kui elu hakkab korda saama ja riik on koos põllumajandusega langusest üle saanud, astuma tagurlikke samme, mis meie majandusedule korraliku põntsu panevad?

Miks me peame loobuma odavatest toiduainetest, mille teiste riikide maksumaksjad on kinni maksnud? On lühinägelik arvata, et välismaised põllumajandustootjad on omavahel kokku leppinud, et suretavad madalate hindade abil Eestis põllumajanduse välja ja tõstavad siis mitu korda hindu. Selliseid asju ei juhtu, sest seda ei võimalda majanduse avatus. Hinnad tõusevad hoopis siis, kui me hakkame vaba konkurentsi ja avatud majanduspoliitikat piirama. See aga ongi tollitariifiseaduse eesmärk.

Põllumajandusminister Andres Varik on Maalehele antud intervjuus tunnistanud, et 30 protsendi suurune tollimaks sealihale tõstab sealiha hinda kolmandiku võrra.

Kaitsetollide kehtestamine madaldab meie elatustaset. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD andmetel kulutas eestlane möödunud aastal toidule kolmandiku oma sissetulekutest. Tollidega kaitstud lätlased ja leedukad kulutasid toidule aga rohkem kui poole oma sissetulekutest. Võrdlus lõunanaabritega tõestab ka seda, et Eestis on põllumajandustootmine mitmeid kordi efektiivsem.

See, et enamik riike oma tootjaid tollidega kaitsevad, ei tähenda veel, et tegemist oleks targa poliitikaga. Põllumajanduse osatähtsuse hääbumine on täiesti loomulik ja seda loomulikku protsessi ei ole tark kunstlikult pidurdama hakata.