• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ladina-Ameerika valuutad on sattunud dollarilõksu

    Oma valuuta sidumine USA dollariga oli Ladina-Ameerika riikidele suureks kiusatuseks. Argentina kinnitas 1. aprillil 1991 peeso ja dollari pariteedi seadusega. Esialgu oli tulemuseks pidurdunud inflatsioon ja 7protsendiline majanduskasv. Pärast kolmeaastaseid ettevalmistusi järgis Brasiilia Argentina eeskuju.
    Kõik läks enam-vähem hästi kuni 23. oktoobrini, kui USA dollariga seotud Hongkongi dollar sattus suure rünnaku alla. Siis sai kohe selgeks, et Argentina ülehinnatud peeso on vältimatult järgmine ohver.
    Aga kui börsikursid hakkasid alates Mexicost kuni Buenos Aireseni kukkuma, selgus hoopis, et pärisrünnaku alla ei jäänud mitte peeso, vaid hoopis Brasiilia reaal. Ja viimasel ajal suhteliselt stabiilse majandusliku arenguga Brasiilia pidi pealt vaatama, kuidas lühikese ajaga voolas riigist välja 7,9 miljardit dollarit.
    Õnneks moodustas see siiski ainult kaheksandiku Brasiilia valuutareservist. Et seda kaitsta, tuli Brasiilial tõsta oma baasintress 43,3 protsendi peale. Kui inflatsioon moodustab ainult kümnendiku sellest, siis avaldab see paratamatult pärssivat mõju riigi majanduskasvule. Ja mitte ainult Brasiilias, vaid ka Argentinas.
    Kergemini pääseb Mehhiko, mis pärast oma valuuta kuueprotsendilist devalveerimist on saanud eksporditööstuse hästi käima. Vähem mõjutab see ka T?iilit, Venezuelat ja Kolumbiat.
    Pidurduv majanduskasv avaldab aga tagasimõju Wall Streetile, sest USA firmade sõltuvus Ladina-Ameerikast on 1990. aastatel jätkuvalt kasvanud. Mullu ulatus USA eksport Ladina-Ameerikasse 116 miljardi dollarini.
    Ladina-Ameerika probleemid avaldavad USA majandusele palju suuremat mõju kui Hongkong, sest nad asuvad tunduvalt lähemal, kommenteeris olukorda üks USA ökonomist. Kui halvasti Ladina-Ameerikal läheb, seda näitab Brasiilia käekäik lähinädalatel. DI-FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.