Ladina-Ameerika valuutad on sattunud dollarilõksu

Oma valuuta sidumine USA dollariga oli Ladina-Ameerika riikidele suureks kiusatuseks. Argentina kinnitas 1. aprillil 1991 peeso ja dollari pariteedi seadusega. Esialgu oli tulemuseks pidurdunud inflatsioon ja 7protsendiline majanduskasv. Pärast kolmeaastaseid ettevalmistusi järgis Brasiilia Argentina eeskuju.

Kõik läks enam-vähem hästi kuni 23. oktoobrini, kui USA dollariga seotud Hongkongi dollar sattus suure rünnaku alla. Siis sai kohe selgeks, et Argentina ülehinnatud peeso on vältimatult järgmine ohver.

Aga kui börsikursid hakkasid alates Mexicost kuni Buenos Aireseni kukkuma, selgus hoopis, et pärisrünnaku alla ei jäänud mitte peeso, vaid hoopis Brasiilia reaal. Ja viimasel ajal suhteliselt stabiilse majandusliku arenguga Brasiilia pidi pealt vaatama, kuidas lühikese ajaga voolas riigist välja 7,9 miljardit dollarit.

Õnneks moodustas see siiski ainult kaheksandiku Brasiilia valuutareservist. Et seda kaitsta, tuli Brasiilial tõsta oma baasintress 43,3 protsendi peale. Kui inflatsioon moodustab ainult kümnendiku sellest, siis avaldab see paratamatult pärssivat mõju riigi majanduskasvule. Ja mitte ainult Brasiilias, vaid ka Argentinas.

Kergemini pääseb Mehhiko, mis pärast oma valuuta kuueprotsendilist devalveerimist on saanud eksporditööstuse hästi käima. Vähem mõjutab see ka T?iilit, Venezuelat ja Kolumbiat.

Pidurduv majanduskasv avaldab aga tagasimõju Wall Streetile, sest USA firmade sõltuvus Ladina-Ameerikast on 1990. aastatel jätkuvalt kasvanud. Mullu ulatus USA eksport Ladina-Ameerikasse 116 miljardi dollarini.

Ladina-Ameerika probleemid avaldavad USA majandusele palju suuremat mõju kui Hongkong, sest nad asuvad tunduvalt lähemal, kommenteeris olukorda üks USA ökonomist. Kui halvasti Ladina-Ameerikal läheb, seda näitab Brasiilia käekäik lähinädalatel. DI-FT