• OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • 06.11.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ladina-Ameerika valuutad on sattunud dollarilõksu

Oma valuuta sidumine USA dollariga oli Ladina-Ameerika riikidele suureks kiusatuseks. Argentina kinnitas 1. aprillil 1991 peeso ja dollari pariteedi seadusega. Esialgu oli tulemuseks pidurdunud inflatsioon ja 7protsendiline majanduskasv. Pärast kolmeaastaseid ettevalmistusi järgis Brasiilia Argentina eeskuju.
Kõik läks enam-vähem hästi kuni 23. oktoobrini, kui USA dollariga seotud Hongkongi dollar sattus suure rünnaku alla. Siis sai kohe selgeks, et Argentina ülehinnatud peeso on vältimatult järgmine ohver.
Aga kui börsikursid hakkasid alates Mexicost kuni Buenos Aireseni kukkuma, selgus hoopis, et pärisrünnaku alla ei jäänud mitte peeso, vaid hoopis Brasiilia reaal. Ja viimasel ajal suhteliselt stabiilse majandusliku arenguga Brasiilia pidi pealt vaatama, kuidas lühikese ajaga voolas riigist välja 7,9 miljardit dollarit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Õnneks moodustas see siiski ainult kaheksandiku Brasiilia valuutareservist. Et seda kaitsta, tuli Brasiilial tõsta oma baasintress 43,3 protsendi peale. Kui inflatsioon moodustab ainult kümnendiku sellest, siis avaldab see paratamatult pärssivat mõju riigi majanduskasvule. Ja mitte ainult Brasiilias, vaid ka Argentinas.
Kergemini pääseb Mehhiko, mis pärast oma valuuta kuueprotsendilist devalveerimist on saanud eksporditööstuse hästi käima. Vähem mõjutab see ka T?iilit, Venezuelat ja Kolumbiat.
Pidurduv majanduskasv avaldab aga tagasimõju Wall Streetile, sest USA firmade sõltuvus Ladina-Ameerikast on 1990. aastatel jätkuvalt kasvanud. Mullu ulatus USA eksport Ladina-Ameerikasse 116 miljardi dollarini.
Ladina-Ameerika probleemid avaldavad USA majandusele palju suuremat mõju kui Hongkong, sest nad asuvad tunduvalt lähemal, kommenteeris olukorda üks USA ökonomist. Kui halvasti Ladina-Ameerikal läheb, seda näitab Brasiilia käekäik lähinädalatel. DI-FT

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele