Tallinnas on aasta-aastalt kasvanud nõudlus individuaalelamute järele. Samas ei lange alati kokku inimeste soov ja turul pakutavate individuaalelamute ning ridaelamute asukoht, hinna ja kvaliteedi suhe, vanus jne. Paljud pered soovivad ise endale maja ehitada. Selleks otsitakse sobivaid krunte. Nõutavamad piirkonnad on jätkuvalt Nõmme, kus ollakse nõus krundi eest maksma kuni 400 kr/m², Meriväljal kuni 600 kr/m², Pirita-Kosel kuni 500 kr/m², Lilleküla piirkond kuni 350 kr/m². Samas on eespool mainitud piirkondades probleemiks kommunikatsioonide halb tehniline seisukord või sootuks puudumine. Heaks näiteks oleks siin Pirita-Kose, kus õigusjärgne omanik müüs talle tagastatud krundi 200 kr/m² eest. Uus omanik kavatseb investeerida kommunikatsioonide väljaehitamisse ja omakorda need krundid edasi müüa hinnaga 600--800 kr/m².

Tallinna lähiümbruse piirkondadest on soositud Viimsi poolsaar, kus maa hind võib kõikuda suurtes piirides 90--400 kr/m².

Teine piirkond, kus käib aktiivne ehitustegevus ja mis tulevikus veelgi laieneb on ala Tabasalust kuni Tallinnani. Valmis on ehitatud esimesed Tiskre elamurajoonid. Tabasalus on maa hind 50--150 kr/m², Tiskres, kus on olemas kõik kommunikatsioonid, 350 kr/m².

Tulevane uus elamurajoon Pikaliival Harku järve ääres paikneb omanikele tagastatud maadel. Maa hind nimetatud piirkonnas on kuni 150 kr/m². Veel on suur nõudlus mereäärsete maade järele, mis asuksid kuni 35--40 km Tallinnast. Siin võiks mainida Kaberneemet, Salmistut ja Neemet. Nendes piirkondades on sõlmitud maamüügi tehinguid hinnaga kuni 120 kr/m². Äri- ja tootmismaadest rääkides tuleks rõhutada firmade järjest suuremat huvi osta endale sobiv krunt, kuhu püstitada büroo-, tootmis- või laohoone.

Kesklinna ja vanalinna iseloomustab vähene sobilike tühjade kruntide olemasolu, kuhu võiks püstitada elamu-, büroo- ning kaubandushooneid. Sellest tulenevalt ka nende kruntide suur nõudlus. Näiteks Liivalaia tänaval müüdi krunt hinnaga ca 3300 kr/m².

Paljud investorid on valinud kinnisvara arendusprojektide jaoks välja omanikele tagastatud majad. Siin on probleemiks üürnikud. Kinnisvaraarendajate lemmikobjektid on ka vanad tehase- ja laohooned kesklinnas ja sellega piirnevatel aladel.

Mustamäe piirkonda soovivad maad osta firmad, kes asuvad seal praegu kõrgete rentidega rendipindadel, samuti soovivad mõned firmad lahendada kompleksselt oma ruumimured. Piirkonna hinnatase kommunikatsioonidega kruntidel on 300--400 kr/m².

Magistraalteede ääres asuvatest kruntidest on huvitatud kütusega kauplevad, autoteenindusega tegelevad ning hulgimüügifirmad. Näitena võib tuua Paldiski maantee äärse ala, kus maaga on tehinguid tehtud hinnaga 250 kr/m², Peterburi maantee ääres on maa pakkumisel 200 krooni eest m². Suur-Sõjamäe piirkonda iseloomustavad endisaegsed tehased ja laopinnad. Sageli on need küll halvas seisukorras, aga samas on kõik need objektid varustatud kommunikatsioonidega. Sellest tulenevalt toimuvad seal tehingud põhiliselt vallasvaraga, st ostetakse hooneid mitte maad.

Maaturu arengusuunad

- Maa nõudluse ja pakkumise pidev kasv.

- Järjest enam kasvab surve kohalikele omavalitsustele elamuehituseks sobilike maade varustamiseks kommunikatsioonidega.

- Maa hinna jätkuv kasv. Paari aasta jooksul kuni 30%.