Sadama esimese järgu läbilaskevõimsuseks on kavandatud miljon tonni kaupa aastas, rääkis Sillamäe sadama juhatuse esimees Heikki Lind. Sadama esimese järgu ehitusmaksumuseks on plaanitud 200--280 miljonit krooni.

Teisipäeval äriregistrisse kantud Sillamäe sadama aktsiakapital on 15 miljonit krooni, milleks omanikfirma eraldas Vaivara-Sillamäe raudtee koos veeremiga ja endised Silmeti happelaod, ütles Lind. Tulevikus on planeeritud sadamale ka 139 hektarit maad, mille erastamisprotsess on algatatud, lisas ta.

Sillamäe sadam ehitab sadama ja hakkab pakkuma teenust, terminaali ehitab iga vedaja endale ise, lausus Lind. Selleks sõlmib sadam maa hoonestusõiguse või rendile andmise kokkuleppe.

Sadama laadimise tahab firma tavapäraste kaide asemel ehitada estakaadi põhimõttel. Sõltuvalt projektist tuleb estakaad viia 1 kuni 1,4 kilomeetri kaugusele merre, kus on lossimisplatvormid.

Heikki Linnu sõnul peab Silmet Gupp läbirääkimisi, et müüa osa Sillamäe sadama aktsiaid. «Oleme nõus võtma teisi omanikke, kõik sõltub hinnast,» tõdes Lind, lisades, et müüa pakutakse kuni pool aktsiapakist.

Üks võimalik aktsiate ostja on kütusefirma SVL Botrans, kellele kuulub katlamaja Silmeti territooriumil, kinnitas Lind. «Eks nad omal ajal sadamat silmas pidades selle ostsidki,» märkis ta.

Sillamäe sadama kasutamisel on teisigi võimalusi peale naftatransiidi, sõnas Lind. «Ei ole välistatud, et saame sõbraks Nitroferdiga,» lausus ta. See tähendaks, sadam võib hakata eelistama keemiatooteid, näiteks vedelat ammoniaaki ja lämmastikväetisi, mida toodab Venemaa gaasikontsernile Gazprom kuuluv AS Nitrofert.

Tänu kuu tagasi sõlmitud metanoolitehase ehitamise lepingule on Nitrofert üks Ida-Virumaa potentsiaalsemaid sadamakasutajaid. Nitroferdi toodangu ekspordi puhul oleks Sillamäe sadama alternatiiviks vedu Kunda või Muuga sadama kaudu, kusjuures transport Muuga sadamasse käiks raudteed mööda, Sillamäele või Kundasse torujuhtme kaudu.