Järgmine aasta tuleb Eestile karmim

Päris pessimismiks aga põhjust küll ei ole, sest kõik see on puudutanud ettevõtjaist ja ettevõtlusest suhteliselt väikest osa. 1998. aastal jäävad meie majanduskasvu mõjutama eelkõige traditsioonilised tegurid, nagu sisenõudlus, rahvusvaheline konkurentsivõime ning maailmamajanduse konjunktuur.

Kuivõrd üheski valdkonnas enam eriti soodsaid arenguid pole näha, ei ennusta ma SKP kasvu kõrgemaks kui 5% ja olen seisukohal, et meil on muutunud olukorras väga hästi läinud, kui ka sellele rajajoonele jõuame.

Tarbijahinnaindeksit (THI) hakkab tuleval aastal täiendavalt kogu aeg toimunud teguritele mõjutama kahe uue vastandliku faktori koosmõju. Esiteks püütakse hindade tõusu abil kompenseerida aasta lõpul tekkinud kahjusid, kallinenud raha ning kadumaläinud teenimisvõimalusi, mis tekitab surve hindade tõusuks.

Sellele tendentsile hakkab aga vastu töötama, kuid tunduvalt aeglasemalt, nõudluse kasvu ja kohati nõudluse enda alanemine.

Võib arvata, et alguses jääb domineerima esimene, THI kiiremat kasvu põhjustav mõju, kuid edaspidi saab ülekaalu restriktiivse raha- ja eelarvepoliitika toime ning THI hakkab kiiremini alanema. Aasta arvestuses jääb ta siiski 7--9% piiresse.

Jooksevkonto puudujäägi küsimus tõstatub üles teravamalt kui kunagi varem. Kui metsaga seotud majandus ja mõned üksikud suured tegijad teistes majandussektorites välja jätta, ei ole Eesti tootjatel veel kindlalt väljakujunenud turgu ning jooksevkonto puudujääki kujundab ühelt poolt konkurentsitingimuste karmistumine, välisinvesteeringute dünaamika, Venemaa võimalikud majandusraskused ning poliitilised tõkked.

THI tõus ning raha kallinemine ei luba eksportööridele kerget elu, samas ei ole näha olulist nõudluse vähenemist impordi järele, mistõttu jooksevkonto puudujääk jääb suureks.

Siiski peaks üldine surutus, sh ka börsi kaudu raha sissevoolu vähenemine, jooksevkonto puudujääki võrreldes käesoleva aastaga mõne protsendi võrra vähendama ja viima selle 5--7% piirimaile.