Riiklik bensiin -- tänan, ei

Aasta kütuseärimeheks valitud Kohtla-Järve põlev-kivikeemiatööstuse Kiviter juht Jüri Soone käis välja auahne plaani rajada Eestisse poolteist miljardit krooni maksev naftatehas. Uusi suundi otsides bensiinitootmist prooviv Kiviter loodab sedavõrd suure investeeringu puhuks riigi toetust -- kas siis laenugarantiid või otsest toetust kodumaise mootorikütuse tootmisele.

Arvan, et riik ei tohiks asuda ühe erafirma äriideed tagama, samuti selle äriidee teostumiseks turul kunstlikke soodustusi tekitama.

Tõsi, riigi garantii aitaks kindlasti välislaenu kergemini saada. Ka võiks riik aidata loodava tehase toodangule turgu leida, näiteks piirates importkütuse sissevedu, või teha kodumaise mootorikütuse tootmise rentaablimaks maksusoodustustega. Samas -- kui laenu naftatehase ehitamiseks garanteeriks riik, ei pruugi laenu saamine olla sõltuv äriidee headusest. Valitseb oht, et 100 miljonit dollarit tuleks tagasi maksta riigieelarvest.

Riigi toetusel on põhimõtteliselt võimalik iga äri ajada, banaanikasvatamisest autode tootmiseni välja. Sellised ettevõtmised pole aga majanduslikult kasumlikud, ilma riigi toetuseta kaotaks toodang oma konkurentsivõime ja ettevõtted sureksid turul kiiresti välja.

Jutt, et iga riik peab suutma end ise toita, katta ja nüüd ehk siis ka mootorikütusega varustada, kuulub rubriiki -- mis saab siis, kui vaenlane maale tuleb. Tänapäeval ei pea üks riik sugugi kõike eluks tarvilikku ise tootma. Riik, kes seda üritab, raiskab oma ressursse (sh ka inimesi) vastutustundetult.

Tore, kui Kiviter suudab oma äriidee mõnele laenuandjale maha müüa, tehase püsti panna ja konkurentsivõimelist mootorikütust toota. Aga siis juba iseseisvalt. Hambad risti bensiini Made in Estonia toota võib kalliks kätte minna.