• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2250,04%66 387,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2250,04%66 387,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
ATM- (ingl. Asynchronous Transfer Mode) tehnoloogia loodi 1990ndate aastate alguses, et üle saada mitmest probleemist korraga: data--voice--video integratsioonist, skaleerimisest ja veakindlusest ning muuta süsteeme paindlikumaks. Kõik need on olulised kriteeriumid suuremate ja keskmiste (üle 100 arvutitöökoha) korporatiivse struktuuriga ettevõtete korral, sest seal on nende majanduslik efekt suurim. Vaatame neid kõiki põgusalt:
1. Skaleeritavus. Kõigile hästi teadaolev infomahtude aasta jooksul kahekordistumise tendents võib põhjustada terve tooteperekonna väljavahetamise ebapiisava läbilaskevõime tõttu. Mõistlikult projekteeritud ja realiseeritud ATMi kommutatsioonisüsteemid on hästi skaleeritavad -- seal saab lihtsasti lisada täiendavaid linke, mis võtavad osa koormust enda kanda ja suurendavad sel viisil süsteemi läbilaset, kaitstes niiviisi investeeringud pikaks ajaks.
2. Paindlikkus. Organisatsiooni struktuuri või kasutatavate rakenduste muutumisega muutuvad tihti ka infovoogude suunad ja suurused, nendega koos võib muutuda võrgu struktuur. ATMi puhul häälestab süsteem vajaduse korral end ümber ise või võrguhalduri minimaalse abiga, vähendades nii võrgu halduskulusid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele