ATM-tehnoloogia kindlustab side tuleviku

ATM- (ingl. Asynchronous Transfer Mode) tehnoloogia loodi 1990ndate aastate alguses, et üle saada mitmest probleemist korraga: data--voice--video integratsioonist, skaleerimisest ja veakindlusest ning muuta süsteeme paindlikumaks. Kõik need on olulised kriteeriumid suuremate ja keskmiste (üle 100 arvutitöökoha) korporatiivse struktuuriga ettevõtete korral, sest seal on nende majanduslik efekt suurim. Vaatame neid kõiki põgusalt:

1. Skaleeritavus. Kõigile hästi teadaolev infomahtude aasta jooksul kahekordistumise tendents võib põhjustada terve tooteperekonna väljavahetamise ebapiisava läbilaskevõime tõttu. Mõistlikult projekteeritud ja realiseeritud ATMi kommutatsioonisüsteemid on hästi skaleeritavad -- seal saab lihtsasti lisada täiendavaid linke, mis võtavad osa koormust enda kanda ja suurendavad sel viisil süsteemi läbilaset, kaitstes niiviisi investeeringud pikaks ajaks.

2. Paindlikkus. Organisatsiooni struktuuri või kasutatavate rakenduste muutumisega muutuvad tihti ka infovoogude suunad ja suurused, nendega koos võib muutuda võrgu struktuur. ATMi puhul häälestab süsteem vajaduse korral end ümber ise või võrguhalduri minimaalse abiga, vähendades nii võrgu halduskulusid.

3. Multimeedia ja kvaliteedi tagamine. Andme- ja telefonside ühendamine ühte kanalisse aitab kokku hoida aega ja raha -- tänu ühtsesse eravõrku ühendatud telefonijaamadele on nende teenused mugavad kasutada ja ei raiska kalleid välisliine (kanaleid). Selliseid garanteeritud kvaliteediga ühendusi võib olla samaaegselt käigus mitut laadi, sh videopildi edastus, igaüks oma tellitud parameetritega, seejuures võib vaba kanalimahu täita madalamakvaliteediliste teenustega ja hoida ühenduste koormused optimaalsed.

4. Veakindlus. On palju ülesandekriitilisi rakendusvaldkondi, kus side katkemine on lubamatu: pangandus, kindlustus, haiglate kriitilised piirkonnad, tootmise automaatjuhtimine. Sellistes kohtades on oluline, et pärast tõrget algavad üleminekuprotsessid nn tagavarateedele toimuksid kiiresti ja kasutajatele märkamatult, ning oleks ka lihtsad realiseerida ja majanduslikult otstarbekad.

Mõnda eelmainitud omadust õnnestub kasutada traditsiooniliste lahenduste (näit Ethernet, Token Ring) korral vaid ühe või teise tootja kesksetes realisatsioonides. Seevastu ATM-tehnoloogia on aga hästi standardiseeritud ja sellel on paljude tootjate toetus, seega on standardipõhised ATM-seadmed ka paremini kokku sobivad, kui mõne teise tehnoloogia korral. Ka on hetkel suurem standardiseeritud kiirus just nimelt ATM-liidestel 155M ja 622M (võrrelduna 100M Fast Etherneti ja poolikute standarditega Gigabit Ethernetiga).

Loomulikult on võimalik siduda olemasolevat kohtvõrgutehnoloogiat ja ATMi, see kindlustab juba tehtud investeeringute kaitse. Kui lisada siia sääst, mida saadakse võrgu halduskulude vähenemisest tänu sidesüsteemi lihtsustumisele, siis pole raske aru saada selle tehnoloogia võidukusest.

Enimlevinud rakendusteks on tänapäeval hoonetevahelised ühendused, aga ka hoonesisene tuumvõrk ja serverid.

Maailmapraktika on selle suuna õigsust ilmekalt kinnitanud, näidates ca 40% kasvu viimasel aastal ja Data Communicationi analüütikute prognoosides 50% kasvu eeloleval aastal, seda vaatamata Gigabit Etherneti turuletulekule.