Eesti toiduviljal pole turgu

13. veebruar 1998, 00:00

Eile peetud tänavu esimesel riigi reservvilja oksjonil enampakkumiseks ei läinud. Alghinnaga 2150 krooni tonn ostis 260 tonni nisu AS Tamsalu TERKO ja alghinnaga 1870 krooni tonn ostis 188 tonni rukist AS Tallinna Viljasalv.

«Kui oksjonitel vilja ei osteta, ei saa me tänavu Eesti põllumeestelt uut vilja kokku osta,» ütles Eesti viljasalve juhataja Ago Soots. Riigireservina hoitakse teraviljahoidlates praegu 73 000 tonni kõrge kvaliteediga rukist ja nisu.

«Kuigi hind oli normaalne, ei ostnud me vilja selle tõttu, et Eestisse sissetoodava jahuga ei suuda me hinna poolest konkureerida,» ütles ASi Keila TERKO juhatuse esimees Urmas Põld.

Eesti aastane nisujahu vajadus on 60 000 ja rukkijahu vajadus 50 000 tonni. Möödunud aastal toodi Eestisse 47 000 tonni nisujahu keskmise hinnaga 2200 krooni tonn.

«Et jahvatades saab poolest nisuteradest kõrgema sordi jahu, peaks selle hind olema kaks korda kallim teravilja hinnast, seega 4300 krooni tonn,» märkis ASi Tamsalu TERKO juhatuse esimees Aadu Jaansoo.

Et aga vahendajad toovad Eestisse peamiselt Saksa riigi doteeritud jahu, saavad nad leivatehastele seda müüa Eesti veskite omast viiendiku võrra odavamalt, lisas Jaansoo.

Jaansoo arvestuste kohaselt jäi Eesti riigil mullu sissetoodava nisujahu pealt saamata ligi 30 miljonit krooni käibemaksu.

«Piiril ei kontrolli keegi, millise kvaliteediga jahu tegelikult sisse tuuakse ja kas selle hind vastab kvaliteedile,» ütles ASi Eesti Viljasalv teraviljainspektsiooni juhataja Endel Jaggo. Näiteks vormistati tollis Belgiast saabunud hea jahu hinnaga 324 krooni tonn, mis on rohkem kui kümme korda tegelikust hinnast madalam, lisas ta.

Eestis on kaks suurt nisujahuveskit, Keilas ja Tamsalus, ning viis suurt rukkijahuveskit, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja Tallinnas.

Kõik need viljaveskid töötavad alakoormusega, sest toodangul on väljast sisse ostetud jahuga hinna poolest raske konkureerida.

«Meie kasutame viimased paar kuud ainult Eestis jahvatatud jahu, sest see on lisanditeta ja kvaliteetne,» ütles ASi Vilma tootmisdirektor Toomas Porro. Tema sõnul oli vahendajatelt ostetud Saksa jahu küll odavam, aga kõikuva kvaliteediga ja E-lisanditega ning sellest ei saanud head saia.

«Meie kasutame 100% kodumaist rukkijahu, aga nisujahu ostame osaliselt Soomest sisse,» ütles ASi Leibur tegevdirektor Ants Prooman.

ASi Saile tegevdirektor Rein Hallik väitis, et kolmandik nisujahust pärineb madalama hinna tõttu Saksamaalt ja kolmandik Soomest.

Ühistu Tartu Viljasalv direktor Leonhard Puksa nentis, et leiba tehakse Eestis põhiliselt omamaisest rukkijahust, kuid kehvema kvaliteediga ja odavamat nisujahu kasutavad peamiselt väiksed ja Kirde-Eesti leivatehased.

Kuus seitsmest Eesti suuremast viljaveskist esitasid eile ühisavalduse valitsusele, riigikogule ja avalikkusele. Selles märgitakse, et Euroopa Liidu nõuete kohaselt suudab ka Eesti end ise ära toita ega pea teravilja ega jahu sisse ostma.

Et aga välisriikidest tuuakse sisse doteeritud jahu, peavad meie teraviljakasvatajad ja veskid oma toodangut müüma kohati alla omahinna, mis viib teraviljakasvatuse hääbumisele Eestis, leidsid viljaveskid.

«Kui Eestis on kodumaist teravilja ja jahu piisavalt, siis teraviljaseaduse järgi võib valitsus koguseliselt piirata nende sissevedu või kehtestada tollimaksu,» märkis Jaggo viljasalvest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing