Lühiuudised

Eesti kindlustusseltsid kogusid jaanuaris 115,2 miljonit krooni kindlustuspreemiaid; sellest 101,3 miljonit andis kahju- ja 13,9 miljonit elukindlustus.

Suurim kahjukindlustaja oli kindlustusinspektsiooni andmeil jaanuaris 19protsendilise turuosaga Eesti Varakindlustus, kes kogus 19,3 miljonit krooni preemiaid.

Elukindlustuspreemiatest 47,5 protsenti ehk 6,6 miljonit krooni andsid Eesti Elukindlustuse preemiad. BNS

Meediakorpile kuuluv ajakirjandustoodete levikett Plusspunkt jäi eelmisel aastal enam kui kahe miljoni krooniga kahjumisse, mille põhjuseks on arenduskulud.

Plusspunkti nõukogu esimees Gunnar Kobin ütles, et kahjum tuli ettevõtte jõudsast arengust väljaspool Tallinna ja seda eelkõige ajakirjanduse hulgikaubanduse osas.

Plusspunkti eelmise aasta käive oli Kobina sõnul 100 miljonit krooni. Tänavu plaanib Plusspunk käivet suurendada 150 miljoni kroonini ning jõuda ühe miljoni krooniga kasumisse.

Kobina sõnul investeerib Plusspunkt sel aaastal üle 1,5 miljoni krooni arvutitarkvara uuendamisesse, mis tõstab müügi efektiivsust ketis.

Plusspunktil on praegu Tallinnas üle 55 kioski, Tartus ja Pärnus 3 kioskit. BNS

Eesti Ekspressi Kirjastus ostis Levicomilt Telekavade Kirjastuse aktsiad enam kui kümne miljoni krooniga.

«Tegemist on majanduslikult efektiivse firmaga, mis toodab kasumit ja haakub meie ettevõtte tegevusala ehk kirjastamisega,» rääkis EE Kirjastuse nõukogu esimees Gunnar Kobin. BNS

Pankade huvi riigikassa pakutavate deposiitide vastu on sel nädalal märgatavalt kasvanud ja seetõttu on tõusnud deposiitide intressimäärad.

«Pangad teevad praegu pakkumisi väga elavalt ning intressid liiguvad tõusvas joones,» ütles riigikassa asejuhataja Elju Valdre.

Teisipäeval paigutas riigikassa 100 mln eest deposiite, mille intressid jäid vahemikku 15,3--17,25 protsenti. Kolmapäeval 30 mln krooni 15,2--17 protsentiga.

Hansapanga intressitoodete osakonna diileri Maivi Hansoni sõnul üritasid pangad teineteist pakkumistega üle trumbates testida, kui kõrgel on intresside valulävi. BNS

AS Kiviter loodab põlevkivi kaevandada odavamalt kui RAS Eesti Põlevkivi praegu. «Sellise veksli oleme me välja käinud,» ütles Kiviteri tegevjuht Priit Piilmann.

Arvestused näitavad, et Kiviteri kaevandatava põlevkivi hinnaks kujuneb 71--73 krooni tonn. Need on muidugi esmased arvestused, hind sõltub ka sellest, millistel tingimustel saab Kiviter kaevandamisloa, kas ja kui palju tuleb maksta kaevandamisloa eest, kui suur on ressursimaks, nentis Piilmann ajalehele Põhjarannik.

Kiviter taotleb põlevkivi kaevandamisluba ning tahab võtta kasutusele uusi maardlaid, ütles Piilmann. ETA

Peaminister Mart Siimanni sõnul on võimalik, et tema eeldatavasti märtsis aset leidva Moskva-visiidi ajal kirjutatakse alla mõnedele Eesti-Vene majanduslepetele.

«Praegu puudub lepinguline baas Eesti-Vene majandustegevuseks. Poleks paha, kui ma Moskvas mõningatele majandusalastele lepingutele alla kirjutaksin,» ütles Siimann eile pressikonverentsil.

Lepingute konkreetsest sisust on peaministri sõnul veel vara rääkida.BNS

Eestis töötab 60 notarit, neljale täitmata kohale loodab notarite koda leida inimesed praegu koolitust saava seitsme kandidaadi hulgast.

Notarite koda kuulutas välja ka konkursi nelja-viie uue notari kandidaadi leidmiseks.

«25. märtsil on notari kandidaatide avalduste esitamise tähtaeg, mille põhjal koda otsustab, mitu kandidaati sel aastal vastu võetakse,» ütles notarite koja esindaja.

Koda koolitab kahe aasta vältel kandidaate, kes pärast eksami sooritamist aastal 2000 võivad asuda tööle notarina. BNS

Soome tervishoiutoodete müügigrupp Tamro suurendas möödunud aastal ravimimüüki Eestis üle 50 protsendi ning tõusis Eesti ravimituru liidriks, teatas ettevõte.

Eestis oli Tamro ravimimüügidivisjoni müügikäive 78 miljonit Soome marka. Firma kontrolli all on kolmandik Eesti ravimiturust.

Ka Läti turul kasvatas Tamro läbimüüki enam kui poole võrra 80 miljoni margani. Leedus saavutas Tamro üle 60% juurdekasvu 50 mln margani ja Loode-Venemaal üle 80% juurdekasvu 113 miljoni margani. BNS

Kalatöötleja Viru Rand netokäibeks kujunes jaanuaris 40 miljonit krooni ehk ligi kaks korda enam kui mullu samal ajal, teatas ettevõte.

Möödunud aasta jaanuaris oli firma käive 21,4 miljonit krooni.

Viru Ranna kalatöötlemise käive moodustas selle aasta esimesel kuul 39,4 miljonit krooni.

Eesti suurim kalatöötleja eksportis jaanuaris 84,5 protsenti oma toodangust, müües välismaale 33,8 miljoni krooni eest kaupa. Mullu jaanuaris moodustas eksport Viru Ranna käibest 79,4 protsenti ehk 17 miljonit krooni. BNS