Eurointegratsiooni raha on seni jagamata

Põder tunnistas, et ministeeriumite eurointegratsiooniraha taotlused olid suuremad kui rahasumma, mis nad tegelikult kätte saavad. «Kahjuks vähendati seda summat ka riigikogus kümne miljoni krooni võrra,» sõnas Põder.

Lisaks sellele, et enamik 55 miljonist kroonist jagatakse ära ministeeriumite vahel, jääb umbes kümme miljonit krooni ka tsentraalseks kasutamiseks, ütles Põder.

«Viimane on mõeldud eeskätt avalikkuse teavitamisega ja eurokoolitusega seotud kulude katteks,» täpsustas Põder. «Arvan, et erilise prioriteedi saab õiguskoolitus.»

Erialane täiendõpe tuleb ministeeriumitel ise finantseerida, lisas Põder.

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup ütles, et kuigi ministeerium saab eurointegratsiooni rahast proportsionaalselt kõige suurema summa, umbes 9 miljonit krooni, on kasv võrreldes eelmise aastaga kõige väiksem.

Põllumajandusministeerium taotles Oopkaupi sõnul riigieelarvest 20 miljonit krooni.

Kuna osa raha otsustati kasutada tsentraalselt, saab ministeerium esialgu kätte vaid 7 miljonit krooni, sõnas Oopkaup.

Rahapuuduse tõttu takerdub registrite loomine, mis on Euroopa Liidu nõuete täitmise alus ja abiks valitsusele mitmete otsuste tegemisel, sõnas Oopkaup.