• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • 20.02.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eurointegratsiooni raha on seni jagamata

Kuidas ministeeriumitele eraldatav eurointegratsiooni raha täpselt jaotub, ei soostunud rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder veel eile ütlema. «See on alles töövariant, kuhu võivad tulla mõningad muudatused,» põhjendas ta.
Proportsionaalselt peaksid kõige suurema summa saama põllumajandus-, rahandus- ja majandusministeerium. Martin Põderi sõnul sõltub see õigusloomealase töö mahust igas ministeeriumis.
Raha jaguneb riigikantselei ja eurointegratsiooni büroo ning kõigi ministeeriumite, v.a kaitseministeerium, vahel, täpsustas Põder.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Põder tunnistas, et ministeeriumite eurointegratsiooniraha taotlused olid suuremad kui rahasumma, mis nad tegelikult kätte saavad. «Kahjuks vähendati seda summat ka riigikogus kümne miljoni krooni võrra,» sõnas Põder.
Lisaks sellele, et enamik 55 miljonist kroonist jagatakse ära ministeeriumite vahel, jääb umbes kümme miljonit krooni ka tsentraalseks kasutamiseks, ütles Põder.
«Viimane on mõeldud eeskätt avalikkuse teavitamisega ja eurokoolitusega seotud kulude katteks,» täpsustas Põder. «Arvan, et erilise prioriteedi saab õiguskoolitus.»
Erialane täiendõpe tuleb ministeeriumitel ise finantseerida, lisas Põder.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup ütles, et kuigi ministeerium saab eurointegratsiooni rahast proportsionaalselt kõige suurema summa, umbes 9 miljonit krooni, on kasv võrreldes eelmise aastaga kõige väiksem.
Põllumajandusministeerium taotles Oopkaupi sõnul riigieelarvest 20 miljonit krooni.
Kuna osa raha otsustati kasutada tsentraalselt, saab ministeerium esialgu kätte vaid 7 miljonit krooni, sõnas Oopkaup.
Rahapuuduse tõttu takerdub registrite loomine, mis on Euroopa Liidu nõuete täitmise alus ja abiks valitsusele mitmete otsuste tegemisel, sõnas Oopkaup.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele