- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,06
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lätlased valisid parema strateegia
Ehkki kuus Läti piimakombinaati on saanud sertifikaadi, mis annab neile õiguse eksportida oma tooteid ELi riikidesse, tuleb neil veel tublisti vaeva näha oma toodangu kvaliteedi parandamisel ja uute toodete väljatöötamisel, on Läti piimakomitee (LPK) arvamus.
LPK andmetel tegutseb Lätis 35 piimakombinaati. Praegusel hetkel on piimatööstus riigi toiduainetööstuses üks edukamaid tootmisharusid. Ekspordimahu poolest on piimatööstus kalatööstuse järel teisel kohal. 10 kombinaati on aktsiaseltsid, kus osanikud on nii era- ja avalik sektor kui ka piima tootvad talunikud. Ülejäänud kombinaadid kuuluvad talunike piimaühistutele. Muuseas, Tukuma Piensi aktsiaist 70% on eestlaste käes, kes esindavad rohkem finants- kui piimatööstusringkondi.
Läti piimatööstuse toodangust veetakse välja 15--20%. Piimatoodete eksport nii SRÜ riikidesse kui ka ELi riikidesse on enam-vähem võrdne. Eelmisel aastal veeti ELi 400 tonni piimatooteid, millest peamised olid või, lõssipulber ja Chedari juust.
«Meie piimatoodete müük ELi riikidesse on õige tulus, kuna EL on alandanud imporditolli 80% võrra,» ütles Läti piimakomitee president Aigars Kalvitis. Kuid ta lisas, et see soodustus kehtib ainult aastani 2001.
Et edendada Läti piimatööstuse eksporti, sai see möödunud neli aastat subsiidiume, kuid sel aastal on toetuste suunitlust muudetud ning need on ette nähtud põhiliselt tootmise hügieenitingimuste parandamiseks. Selleks otstarbeks on eraldatud ca 400 000 latti ehk 9,88 miljonit Eesti krooni.
Lisaks läheb Kalvitise sõnul osa investeeringuid piimatööstuse toodangu mahu suurendamiseks, mis NSVLi ajal oli aastas 1,5 mln tonni, kuid praegu ainult 900 000 t.
Üks Läti piimatoodete ja eriti või müügi pärssijaid on olnud margariini import. Läti ja ELi vahelise vabakaubanduslepingu kohaselt võidakse Lätisse aastas importida kuni 2000 tonni margariini. See margariin on kohalikust võist odavam ja sellega on kaasnenud suur reklaamikampaania. Seetõttu on kohaliku või tarbimine alanenud 400--450 tonnini kuus.
Läti piimakomitee president loodab, et see on ajutine nähtus, sest Euroopas suureneb taas konservandivabade toodete tarbimine. Praegu on või Läti piimatööstuse põhilisi ekspordiartikleid.
«Tõsiasi, et me saime sertifikaadi, mis lubab meil oma piimatooteid Euroopa Liitu eksportida, ei tähenda, et meie oleme Eersti piimakombinaatidest paremad,» sõnas Aigars Kalvitis.
«Pigem on asi selles, et me valisime parema strateegia enda esitlemiseks Euroopa Liidu komisjonile,» lisas ta.
ELi riikidesse tohivad oma tooteid eksportida ainult need ettevõtted, mis on kantud riikliku veterinaarameti nimekirja. Nendeks on: AS Rigas Piensaimnieks, AS Rigas Piena Kombinats, AS Preilu Siers, AS AGM Agro Eksports, AS Vidzemes Piens ja AS VALRIT.
Tänavu tahab Läti ELi müüa 350 t võid ja 100 t lõssipulbrit.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele