Lätlased valisid parema strateegia

Artikkel

- Uudised
- 24. veebruar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lätlased valisid parema strateegia
Ehkki kuus Läti piimakombinaati on saanud sertifikaadi, mis annab neile õiguse eksportida oma tooteid ELi riikidesse, tuleb neil veel tublisti vaeva näha oma toodangu kvaliteedi parandamisel ja uute toodete väljatöötamisel, on Läti piimakomitee (LPK) arvamus.
LPK andmetel tegutseb Lätis 35 piimakombinaati. Praegusel hetkel on piimatööstus riigi toiduainetööstuses üks edukamaid tootmisharusid. Ekspordimahu poolest on piimatööstus kalatööstuse järel teisel kohal. 10 kombinaati on aktsiaseltsid, kus osanikud on nii era- ja avalik sektor kui ka piima tootvad talunikud. Ülejäänud kombinaadid kuuluvad talunike piimaühistutele. Muuseas, Tukuma Piensi aktsiaist 70% on eestlaste käes, kes esindavad rohkem finants- kui piimatööstusringkondi.
Läti piimatööstuse toodangust veetakse välja 15--20%. Piimatoodete eksport nii SRÜ riikidesse kui ka ELi riikidesse on enam-vähem võrdne. Eelmisel aastal veeti ELi 400 tonni piimatooteid, millest peamised olid või, lõssipulber ja Chedari juust.
«Meie piimatoodete müük ELi riikidesse on õige tulus, kuna EL on alandanud imporditolli 80% võrra,» ütles Läti piimakomitee president Aigars Kalvitis. Kuid ta lisas, et see soodustus kehtib ainult aastani 2001.
Et edendada Läti piimatööstuse eksporti, sai see möödunud neli aastat subsiidiume, kuid sel aastal on toetuste suunitlust muudetud ning need on ette nähtud põhiliselt tootmise hügieenitingimuste parandamiseks. Selleks otstarbeks on eraldatud ca 400 000 latti ehk 9,88 miljonit Eesti krooni.
Lisaks läheb Kalvitise sõnul osa investeeringuid piimatööstuse toodangu mahu suurendamiseks, mis NSVLi ajal oli aastas 1,5 mln tonni, kuid praegu ainult 900 000 t.
Üks Läti piimatoodete ja eriti või müügi pärssijaid on olnud margariini import. Läti ja ELi vahelise vabakaubanduslepingu kohaselt võidakse Lätisse aastas importida kuni 2000 tonni margariini. See margariin on kohalikust võist odavam ja sellega on kaasnenud suur reklaamikampaania. Seetõttu on kohaliku või tarbimine alanenud 400--450 tonnini kuus.
Läti piimakomitee president loodab, et see on ajutine nähtus, sest Euroopas suureneb taas konservandivabade toodete tarbimine. Praegu on või Läti piimatööstuse põhilisi ekspordiartikleid.
«Tõsiasi, et me saime sertifikaadi, mis lubab meil oma piimatooteid Euroopa Liitu eksportida, ei tähenda, et meie oleme Eersti piimakombinaatidest paremad,» sõnas Aigars Kalvitis.
«Pigem on asi selles, et me valisime parema strateegia enda esitlemiseks Euroopa Liidu komisjonile,» lisas ta.
ELi riikidesse tohivad oma tooteid eksportida ainult need ettevõtted, mis on kantud riikliku veterinaarameti nimekirja. Nendeks on: AS Rigas Piensaimnieks, AS Rigas Piena Kombinats, AS Preilu Siers, AS AGM Agro Eksports, AS Vidzemes Piens ja AS VALRIT.
Tänavu tahab Läti ELi müüa 350 t võid ja 100 t lõssipulbrit.
Hetkel kuum