Press suurendab oma sõltumatust

Õnneks on Eestis seljataga ajad, mil millegi müümises välismaalastele nähti Eesti mahaparseldamise tonti.

Võimalik, et mõnel teisel alal on isegi parem, kui firmaomanik on kusagil siinsamas lähedal. Meedias annab see paraku teinekord hoopis vastupidise efekti.

Kohalikul kapitalil põhineval ajakirjandusel on tahes tahtmata väga raske oma omanikest sõltumatuks jääda. Kodumaise omanikuga meedia puhul on reegel -- kelle leiba sööd, selle laulu laulad -- palju rangem ja kergemini teostatav.

Loomulikult suhtusid Meediakorpi väljaanded Hans H. Luige äridest kirjutamisse reservatsiooniga. Postimehes kehtib aga reegel, et Robert Lepiksonist ei tohi hästi kirjutada. Põhjus on kanakitkumine Lepiksoni ja Postimehe suuromaniku Heldur Tõnissoni vahel.

Eesti omanikul kipub olema suur kiusatus oma väljaannet hääletoruna kasutada. Lääne meediakontsernid ei saa sellist suhtumist endale lubada. Nende eesmärk on lehetegemisest kasumit saada.

Lääne investorite invasioon Eesti meediasse näitab ühelt poolt, et omamaisest kapitalist ei piisa. Teisalt, et meedia on Eestis kujunenud heal tasemel äriks ja meediamogulid läänest haistavad maarjamaise ajakirjandusäri atraktiivsust ja kasumlikkust. Äripäev julgeb kinnitada, et ajalehe väljaandmine on omaniku poolt vaadatuna suhteliselt tulus ettevõtmine. Vaatamata sellele, et mõningad väljaandjad näitavad minimaalset kasumit.

Toimetuse arvates on kõige suurem võitja ikkagi lugeja, kelle huvides töötada ju meedia roll ongi. Lugeja saab kvaliteetsema ja iseseisvama ajakirjanduse.

Takistuseks kogu protsessile võib saada kultuuriminister Jaak Alliku ammune idee, et ühe omaniku käes ei tohi olla mitut meediakanalit.

Bonnierile kuuluvad pärast tehingut Äripäeva kirjastus, osalus Meediakorpi väljaannetes ja BNSis. Schibsted on osanik Kanal 2s, Postimehe kontsernis ja Sõnumilehes. Viimane tõenäoliselt praegusel kujul enam kaua ei jätka.